Nädala algul toimus Nursipalu harjutusala teemadel avalik arutelu. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ehk RKIK-i plaan oli tutvustada valminud Natura linnuala uuringuid ja arutada harjutusala laienduse piiride korrigeerimisele laekunud ettepanekuid. Õhtu peakangelasteks pidanuks olema metsis, must toonekurg ning erinevad kotka -ja kulliliigid, kes Nursipalu lähistel Natura Haanja ja Karula linnualal või polügoonil elavad.

Koosolek jooksis aga kohe esimestel minutitel rappa. Kohaletulnud ei olnud rahul päevakorda tutvustanud RKIK-i pressiesindaja ettepanekuga jätta küsimused kõige lõppu. Pressiesindaja uskus, et inimestel on oma küsimused meeles ka peale seitsme erineva ettekande kuulamist, inimesed arvasid teisiti.

Kui tavaolukorras saavad korraldajad sellisest vastuseisust mööda minna, sest nende käes on mikrofon ja läbi võimenduse tulev hääl, siis sedapuhku see nii ei läinud. Saalis kohalolnud paarisaja inimese seas olid Võrumaa elanikud, MTÜ Meie Nursipalu esindus ning nende toetajad Virumaalt ja mujalt Eestist. Võõraste toetajate kohalolu märkasid fotodelt hiljem ka kohalikud võrukesed, kes avaldasid imestust, miks oli saalis nii palju võõraid, kellesse Nursipalu teema üldse ei puutu.

Igatahes olid toetajad endiga kaasa võtnud võimsa kõlari ühes selle külge ühendatud mikrofoniga. See tähendab, et võim koosoleku juhtimise üle oli korraga nii riigi esindajate kui ka aktivistide käes. Ühed nõudsid mikrofonis selgitust, miks ei või inimesed kohe oma küsimusi esitada, mida tähendab demokraatia ja kaitsetahe ning RKIK-i esindajad tõrjusid neid kinnitustega, et jääb ka küsimusteks aega.

Tõsi, riigi esindajatel ei pruukinuks siin nii kangekaelne olla. Küsimuste esitamine ettekannete lõpus on levinud komme ja siinkohal polnuks raske inimestele vastu tulla, selmet kogu koosolek kohe laadaks lasta. Tegemist on siiski inimeste elu muutvate arengutega.

Lõpuks sai RKIK-i harjutusväljade portfellijuht ikkagi sõna, andes kiire ülevaate, mis uuringud on tehtud ja mis seisab veel ees. Kui jutt jõudis eelseisva metsise stressiuuringuni, tuli tal oma jutt kõva aplausi ja väljanaermise tõttu katkestada. Inimestele ei mahtunud hinge, et riik uurib metsiste stressi, samas kui müra mõju inimestele ei uuri keegi. Sama saatus tabas ka Natura hindamise eksperte. Nad lihtsalt plaksutati ja lõpuks lauldi maha vaid seetõttu, et nad rääkisid lindudest ja sellest, kuidas müra neile mõjub.

Selguse mõttes olgu meelde tuletatud, et riik uurib Natura alasid polügooni rajamisel, kuna seda nõuavad Euroopa Liidu seadused. Mõju inimestele ei uurita. Tõsi, kaitseministeeriumi tellimusel on valminud kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju uuring Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel. Uuringutulemustes tõdetakse, et kaitseväe kohalolu mõju on Võrumaale suurt, ent kasu väike. 

Just suurenev mürareostus ja elamiskõlblikkuse langus on see, mis tekitab ka uuringu läbiviijate hinnangul kohalikes inimestes ebakindlust tuleviku ees, mis omakorda toob meid sündmusteni nagu kõnealune koosolek. Ainult et selgusetuks jääb, kes on need inimesed, kes nii valjuhäälselt protestivad, kasutades ära hirmu ja ebakindlust? Hiljem koosoleku sisu erinevate osapooltega arutades kuulsin erinevaid seisukohti. Riigi esindajad andis mõista, et igapäevaselt kohtuvad nad teistsuguste Võrumaa inimestega. Võrumaa inimesed aga ohkasid vaid raskelt ja ütlesid, et piinlik on.

Võru koosoleku kaaperdamise võtted pole muidugi uudsed. Neid on saanud iga eestimaalane õppida riigikogu EKRE saadikutelt. Selle aasta algul, kui riigikogus käis automaksu esimene lugemine, lülitasid EKRE liikmed toonase rahandusministri Mart Võrklaeva ettekande ajal sisse undava aparaadi. Juku-Kalle Raid võrdles seda pasunaga jalgpallivõistlustel, ainult et närvesööv kisa kestvat saalis katkematult, mistõttu rahandusministrit polnud võimalik kuulata. Selline taktika on aga omakorda omane hoopis ühele teisele riigile oma naabritega asjaajamises.

See kõik tekitab õigustatud küsimuse, kas ja kuidas on võimalik mängida reeglite järgi, kui üks osapool astub mängu keskel kas oma reeglitega või keerab kõigi teiste reeglid ka pea peale? Koosolekut – olgu ta riigikogus või Võrus – ei olegi võimalik juhtida, kui keegi lihtsalt teeb arutelu võimatuks.

Saalis olijatele võis jääda tunne, et võit on nende – lauldud ju sai, mikrofon käis käest-kätte ühest emotsionaalsest sõnavõtust teise, ilma et vastajad saanuks üldse midagi öelda ja ühtsustunne oli võimas. Aga kuidas aitab see kogu protsessi edasi? Riik lähtub ikka asjaajamisel seadustest, määrustest ja reglementidest. RKIK-i huvi oli kuulda inimeste muresid ja ettepanekuid, mida nad veel saaks teha või arvesse võtta harjutusala rajamisel ja pärast selle valmimist. Sellest õhtust läks kirja täpselt null tähemärki, mis tähendab, et ühes esinejatega summutati ka kellegi jaoks olulised lahendused.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.