Barnier tutvustas neljapäeval  järgmise aasta riigieelarvet, mis näeb ette 20 miljardi euro ulatuses maksutõuse ja 40 miljardi ulatuses kulude kärpimist. 

Maksutõusud on vastuolus Macroni varasema poliitikaga, mis viitab, et presidendi mõju riigisisese poliitika üle on vähenemas. See on seotud viimaste valimistega, mis andsid alamkoja, kus ühelgi parteil pole selget enamust. 

Peaminister tegeleb nüüd riigisiseste asjadega, president aga keskendub välispoliitikale.

Praegu on võimul Barnier' vähemusvalitsus, vasakpoolne ühendus Uus Rahvarinne püüdis juba valitsusele umbusaldust avaldada, aga see ei läinud korda, tänu parempopulistlikuks  peetavale Marine Le Peni erakonnale.

Samas Prantsuse ettevõtjad ja välismaised investorid valmistuvad selleks, et majanduspoliitika pööratakse ümber, mis omakorda võib kahjustada Prantsusmaa majanduskasvu. Üks pankur juba ütles, et ebastabiilse ärikliima tõttu on ilma jäädud ühest tehingust. 

"Tegelik probleem on ebakindlus. Meil on keeruline klientidele öelda, mis saab edasi," ütles pankur. 

Barnier kui ka tema rahandusminister on korduvalt rõhutanud, et nad ei taha õõnestada Prantsusmaa edu, mis on seotud välisinvesteeringute meelitamise ja majanduskasvu hoogustamisega. 

Samas on Prantsusmaa liiga suure  eelarvepuudujäägi pärast Euroopa Liidu (EL) menetluse all, võlakoormus aga üha kasvab. Kavandatavad maksutõusud seavad nüüd ka ohtu Macroni varasema töö. Alates 2017. aastast on Macron ajanud ettevõtlust toetavat poliitikat, kaotanud varamaksu ning langetas ettevõtte tulumaksu määra 33 protsendilt 25 protsendile. 

Pärast Brexitit vaatasid mitmed investorid juba Pariisi suunas. Näiteks finantshiiglaste JPMorgan ja Morgan Stanley juhid ütlesid, et Macroni poliitika tõttu eelistasid nad Frankfurti asemel Pariisi. Samal ajal vähenes Prantsusmaal ka tööpuudus. 

Samas ei pööranud Macroni kontrollitud valitsused tähelepanu kulutuste kärpimisele. 2020. aastal tabas riiki pandeemia, seejärel tuli energiakriis, valitsus suurendas siis kulutusi. See tõi omakorda kaasa hindade tõusu, eelarvepuudujääk kasvas veelgi, vahendas Financial Times.