Liitlased peavad valmistuma, sest kui Trump võidab järgmisel kuul toimuvad presidendivalimised, võib ta kiiresti vähendada USA kaitsekulutusi Euroopas, nõuda Ukrainalt rahulepingu sõlmimist, millega see peaks loovutama osa oma territooriumist Venemaale, ja potentsiaalselt NATO-st üldse välja astuda, seisab Briti mõttekoja New Diplomacy Project ja Saksa Friedrich Eberti fondi ühisaruandes, mida kajastas väljaanne The Guardian.

Sellistel sammudel oleks tohutud tagajärjed liitlastevahelisele luureandmete jagamisele ja NATO kollektiivkaitse klausli ehk artikkel 5 elujõulisusele, öeldakse kolmapäeval avaldatud raportis.

Trumpi teise ametiaja võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks peaksid NATO riigid toetama mitmepoolse laenuinstitutsiooni, sisuliselt NATO panga loomist, soovitatakse raportis.

Selle abil võivad riigid säästa miljoneid esmatähtsate seadmete ostmiselt, pakkuda madala intressimääraga laenu alliansi liikmetele ja võtta kasutusele uus pikemate tagasimaksetähtaegadega rahastamisliin relvastuse soetamisel, öeldakse raportis.

"Trumpi esimene ametiaeg oli täis tagasivõetud lepinguid, liitlastele kehtestatud tariife ja kiitust autoritaarsetele valitsuste aadressil. Euroopa liidrid peavad praktiliselt ja ennetavalt tugevdama Euroopa kaitset, julgeolekut ja vastupanuvõimet Trumpi teise ametiaja eesistumise vastu," ütles raporti üks autoreid Sam Goodman.

Raporti koostanud New Diplomacy Projecti nõustas Ühendkuningriigi endine suursaadik Washingtonis Sir David Manning. Friedrich Eberti fond on aga seotud kantsler Olaf Scholzi sotsiaaldemokraatliku parteiga (SDP).

See avaldatakse NATO uue peasekretäri Mark Rutte, Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeri ja välisministri David Lammy neljapäeval Londonis toimuva kohtumise eel, märkis The Guardian.  

Leht meenutas, et Trump on lubanud valimiste võitmise korral nõuda Ukrainalt kokkuleppe sõlmimist Venemaa režiimijuhi Vladimir Putiniga.

Raportis öeldakse, et on jäänud vaid kolm kuud, et veenda Trumpi, et rahu hind, mida Kreml tõenäoliselt nõuab, on vastuvõetamatu. USA presidendivalimised toimuvad 5. novembril, kuid uus president astub ametisse alles 20. jaanuaril 2025.

Raportis soovitatakse ka Ühendkuningriigil valmistuda Saksamaa, Prantsusmaa ja Euroopa Liiduga  julgeolekulepingute sõlmimiseks või uuendamiseks. Lepingud võivad hõlmata raketitõrjesüsteemide arendamist, lennukite õhustankimise võimekuse arendamist, lennukite hooldust, õhutranspordi võimet ja ühiseid kübervõimei. Pakutakse ka välja, et Ühendkuningriik annaks garantii jagada USA-d, Ühendkuningriiki, Kanadat, Austraaliat ja Uus-Meremaad hõlmava Five Eyes liidu luureandmeid.

Täiendavad ohud, mida Trumpi võit aruande kohaselt võib tuua, on USA ja Euroopa vahelise diplomaatilise suhtluse kokkuvarisemine, USA vägede ja sõjaliste vahendite väljaviimine Euroopast ning tariifide laialdane kehtestamine, mis viib Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkuvarisemiseni.

Autorid ennustavad, et Trumpi rahuplaan Ukrainale kukub tõenäoliselt läbi, sest Venemaa tahab rohkem, kui Trump usub ja vastuseisu Ukrainas tajutavale kapitulatsioonile võib olla liiga raske ignoreerida.

"Ühendkuningriigi valitsus ja Euroopa juhid peavad praegu aktiivselt kaaluma meetmeid, et toetada Ukrainat ennetavalt juhul, kui Trump novembris tagasi valitakse," ütles Jade McGlynn, üks raporti autoreid projektist New Diplomacy Project. "Kuigi Trumpil on piiratud poliitiline manööverdamisruum Ukraina poliitika suhtes, mis puudutab surmava relvastuse andmist, strateegilist ambivalentsust ja diplomaatilist mõju, võib ta püüda õõnestada NATO allianssi ja kasutada oma "rahuplaani" edasise surmava abi piiramiseks Ukrainale".

The Guardiani artiklit vahendanud Ukraina väljaanne The Kyiv Independent meenutas, et vabariiklaste presidendikandidaat Trump kritiseeris hiljuti Washingtoni seotust Ukraina sõjaga, öeldes, et USA on sellesse kinni jäänud ja suudab sellest välja pääseda ainult siis, kui tema valimised võidab.

Septembri alguses peetud debatis demokraatide presidendikandidaadi Kamala Harrisega keeldus Trump ütlemast, et ta soovib Ukraina võitu sõjas.