Eelmise riiklikult toetatud üürimajade programmiga rajati 18 omavalitsusse nendega koostöös 21 üürimaja 537 korteriga. Mobiilsetele töötajatele 12 maja 239 korteriga ja üheksa sotsiaalmaja 298 korteriga. Projektide kogumaksumus oli 41 miljonit eurot ja riiklik toetus 19 miljonit eurot.

Selle kohta, kuidas projektil rahaliselt läinud on, ei ole vähemalt avalikest allikatest leitavat ülevaadet keegi koostanud, aga samas pärineb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt 2022. aasta augustis koostatud ülevaade meetmest.

Riiklike üürimajade projekti puhul oli võimalik neid rajada nii omavalitsuste enda osalusel kui ka erasektoriga koostöös. Omavalitsusega koos rajatud üürimajade puhul liigselt projekti tulemustesse sisse ei näe. Nendega seotud kulud on omavalitsuste eelarvetes, kus neid lihtsalt välja võtta ei saa.

Samas on neid eelarvete seletuskirjades mainitud. Järva vald ütleb 2024. aasta eelarve seletuskirjas, et tuleks kaaluda ka tulevikus üürimajade ehitamist, mis Imavare näitel ennast õigustavad. Türi valla eelarve seletuskirjas seisab, et muuhulgas on vaja katta F. J. Wiedemanni tänav 1 asuva hoone kulusid. Mõlema valla hooned on mõeldud niinimetatud mobiilsete tööliste jaoks.

Mõnevõrra lihtsam on ülevaadet saada projektidest, kus on kaasatud erainvestor ja loodud eraldi ärikeha üürimaja jaoks. Need on Koksvere üürimaja Põhja-Sakalas, Maali üürimaja Lääne-Nigulas, Kuressaare üürimaja Saaremaal ja Otepää üürimaja.

Kolm neist projektidest on seni tegutsemas üürimajadena. Otepää oma on aga muutunud valla ja eraarendaja koostööprojektina alguse saanud üürimaja ehitamisest tavaliseks arenduseks, kui arendajad leidsid, et üürimaja ehitades, ei ole võimalik kulusid kanda ja vald loobus projektis osalemisest.

Hoone rajamise kogumaksumus oli kava kohaselt 2,1 miljonit eurot, millest riiklik toetus 1,1 miljonit eurot. Praeguseks on projekt muutunud üürimajast lihtsaks kinnisvaraarenduseks ja ettevõtte majandusaasta kohaselt on plaanis ka leida viis kuidas toetus tagasi maksta.

Möödunud aastal õnnestus hoones müüa korteri 127 077 euro eest ja kõik ehitatu on tõstetud raamatupidamislikult varude alla ehk siis arvestatakse, et asjad on müügis. Kokku hindab ettevõtte juhatus, et müümata korterite väärtus on 4,2 miljonit eurot.

Tegutsevad üürimajad

Kõige edukam üürimaja on Kuressaare kesklinna Kitsas 16 aadressile ehitatud Linnusemaja. Hoone omanikuks on Kitsas 16 Kodu OÜ, millest 51 protsenti kuulub Saaremaa vallale. Teise poole omanikud on läbi valdusfirma Mart Loik, Olari Aavik ja Erich Teigamägi. Majas on 18 korterit.

Kodulehe andmetel on praegu hoones võib-olla saadaval üks 29,4-ruutmeetrine korter, mille eest küsitakse kas 540 eurot kuu kaupa üürides või aastase lepingu puhul 360 eurot kuus. Lisaks 15 eurot kuus panipaiga kasutamise eest ja 15 eurot parkimiskoha kasutamise eest.

Siiski ei ole ettevõtmine kasumlik. Möödunud aastal teenis ettevõte müügitulu 109 632 eurot. Kahjumiks kujunes 95 296 eurot. Hoone ehitus läks maksma 1,9 miljonit, riigi osa sellest 952 800 eurot.

Sarnane seis on ka teiste üürimajadega. Lääne-Nigula valla ja Koit Uusi ühisfirma OÜ Maali Üürimaja, millele kuulub 18 korteriga üürimaja Linnamäe külas, Maalis, teenis möödunud aastal 80 490 euro suuruse müügitulu juures 97 970 eurot kahjumit. Hoone rajamine läks maksma 2,3 miljonit eurot, riigi osa sellest 1,1 miljonit eurot.

Koksvere 11 korteriga maja, mis ehitati Põhja-Sakala valla ja Silikaat gruppi kuuluva Mangeni põllumajandusettevõttega kahasse, et Koksvere põllumajandustöötajatele elukohta pakkuda, teenis möödunud aastal üüritulu 13 766 eurot. Kahjumiks kujunes 41 678 eurot. Hoone rajamise maksumus oli 1,6 miljonit eurot, riik andis 775 065 eurot.

Muidugi on suur osa kuludest seotud üürimajade kulumiga, aga samas kulumit arvestatakse üldiselt põhjusega – asjad kuluvad ja vajavad taastamist ja korrashoidu. Suur osa on ka intressikuludel, mis viimastel aastatel on tõusnud – teisalt jällegi kapitalil on hind. Isegi kui pool rahast on tasuta saadud, siis teisel poolel on hind.

Maali Üürimajade juht Meelis Nukki ütlebki, et kulud on osaliselt raamatupidamislikud, samas on neid kontrollinud asutused soovitanud üürihinda tõsta. Praegu kolmetoalise eest küsitav 380 eurot jääb selgelt alla 10 kilomeetri kaugusel Haapsalus küsitavast, samas maja on oluliselt paremas korras, kui Haapsalu üürikorterid.

Nukki sõnul elavad majas praegu kolmetoalistes korterites peamiselt pered lastega ja ühetoalistes veel töötavad vanemad inimesed. Turu mõttes oleks võimalik kolmetoaliste üüri Nukki hinnangul tõsta 450 euroni kuus.

Samas ikkagi tiksub projekt miinust ja järgmisel aastal peaks nii Koit Uusi Investeeringute Hooldus kui ka Lääne-Nigula vald maha istuma, et arutada mida projektiga edasi teha. "Paberi peal, kui ma õigesti mäletan, äkki siin nelja-viie aasta pärast peaks minema see pluss poolele," märkis Nukki.

Riik jätkab

Valitsus plaanib praegu uut üürimajade programmi ja selle eest vastutav regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ütles, et ministeeriumi vaatest lisaks majanduslikule tasuvusele on üks näitajatest korterite kasutatavus. "Nendes üürimajades on tegelikult kõik need korterid kasutuses," rääkis Hartman.

Samas märkis ta, et uue riiklike üürimajade rajamise puhul tuleb tingimused taas läbi kaaluda. "Kui me soovime, et nendesse väiksematesse piirkondadesse liigukski ka inimesed, mitte ainult need, kes seal hetkel kohapeal elavad, siis siin tuleb need asjad läbi mõelda," rääkis Hartman.

"Ma ei oska hästi kommenteerida seda, et miks ta tänasel hetkel ei ole olnud kasumlik. Olles lihtsalt palju Ida-Virumaa taustaga ettevõtjatega kokku puutunud, siis täna on mitmed ettevõtted juba üles näidanud oma huvi teha riigiga kahasse," lisas ta.

Hartmani sõnul võiks tuleviku lahendusteks olla erinev osakaal riigi toetust ja võimalus ka erasektori investoritel mingi hulk ehitatud kortereid ära müüa.

"Eks siis sügisest algab tihe töö, me proovime nüüd ka [taristuminister Vladimir] Svetiga sel teemal kindlasti rääkida, siin seisavad mitmed briifid ees. Ma usun, et sügisest läheb siis lahti konkreetselt," lisas Hartman.