Oluline esmaspäeval, 1. juulil kell 22.35:

- Die Welt: Ukraina peab aasta lõpuks mobiliseerima 200 000 inimest;

- WP: Venemaa pommid kukuvad jätkuvalt ka tema enda alale;

- Venemaa ründas Kiievit Iskanderidega;

- Venemaa teatas Ukraina idaosas veel kahe küla hõivamisest;

- Ukraina idaosas sai Vene raketirünnakus surma kaks eakat naist;

- Vene armee korraldas 30. juunil 345 rünnakut Zaporižžja piirkonnale;

- Ukraina peastaap: Venemaa kaotas juunis kolm lennukit ja 350 tanki;

- Zelenski: USA ei näe täna Ukrainat NATO-s;

- Kiievi piirkonnas toimunud raketirünnakus sai vigastada kolm inimest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõjaväelast;

Die Welt: Ukraina peab aasta lõpuks mobiliseerima 200 000 inimest

Sõdurite nappus on Ukrainas eksistentsiaalne probleem ning armee peab mobiliseerima selle aasta lõpuks 200 000 inimest, vahendab Unian Saksa väljaannet Die Welt.

Lehe andmetel on Ukraina täiemahulise sõja jooksul kaotanud hukkunute ja haavata saanutena kuuekohalise arvu sõdureid.

"Et kompenseerida kaotusi ja moodustada uusi brigaade, vajab Ukraina igas kvartalis vähemalt 50 000 uut sõdurit ning aasta lõpuks kokku 200 000," kirjutab leht.

Die Welt märgib, et Ukraina on mobilisatsiooni laiendanud ning sõjaväelased teevad ka tänavatel kontrolle. Leht väidab, et näiteks Kiievis üle 25-aastased mehed, kes ei ole end armeeteenistusse registreerinud ning kardavad värbamist, lahkuvad haruharva oma kodust.

WP: Venemaa pommid kukuvad jätkuvalt ka tema enda alale

Võimsaid liugpomme, mida Venemaa kasutab Ukraina linnade hävitamiseks, langeb jätkuvalt ka tema enda alale, vahendas portaal Unian esmaspäeval Washington Postile viidates.

"Washington Posti käsutusse jõudnud dokumendi kohaselt langes aprillist 2023 kuni aprillini 2024 vähemalt 38 neist pommidest Ukrainaga piirnevasse Belgorodi oblastisse, kuigi enamik neist ei plahvatanud," kirjutab väljaanne.

Suurema osa pommidest avastasid tsiviilisikud – metsnikud, talunikud või ümberkaudsete külade elanikud. Enamikul juhtudel ei teadnud kaitseministeerium, millal pommid heideti, mis viitab sellele, et mõni võis seal olla mitu päeva.

"Dokumendi kohaselt langes seitse pommi Belgorodi linnale endale, kõige rohkem ehk 11 kukkus Graivoronski rajooni, kust osa neist ei ole raske operatiivolukorra tõttu õnnestunud veel avastada, märgib väljaanne.

Paljud dokumendis kirjeldatud juhtumid langevad aga kokku kohalikelt võimudelt saadud andmete ja kohalikus meedias avaldatud teadetega. Tunnistajatena mainitud inimesed kinnitasid, et nad on linna elanikud.

Pärast dokumendis käsitletud aega on saanud teatavaks veel mitu lennukipommide Venemaale langemise juhtumit.

Nii langes 4. mail pomm Belgorodi oblastile, vigastades seitset inimest ja kahjustades rohkem kui 30 maja ühes väikeses külas. 12. mail purustas järjekordne plahvatus Belgorodis elumajas mitu korrust, hukkus 17 inimest.

15. juunil toimus plahvatus Belgorodi lähedal Šebekino linnas, kus varises kokku osa viiekorruselisest hoonest, hukkus vähemalt viis inimest, mis on tõenäoliselt järjekordne liugpommi kasutamise viga.

Kohalikud võimud aga tavaliselt vaikivad juhtumitest, teatades ainult õnnetustest, süüdistavad pommitamises Ukrainat või jättes lihtsalt mitmesugustest piirkonnas toimunud plahvatustest teatamata, eriti viimasel ajal.

Venemaa Telegrami kanali Astra arvutuste kohaselt on Venemaa heitnud kogemata oma ja Ida-Ukraina okupeeritud alale viimase nelja kuu jooksul üle 100 pommi – samal perioodil täheldati liugpommide kasutamise märgatavat kasvu.

"Teatud protsent Vene pommidest on vigased. See probleem on olnud sestsaati, kui nad neid juhitavaid pomme kasutama hakkasid ja põhimõttelist lahendust sellele ei ole. Arvame, et need juhuslikud väljalasked põhjustas nende komplektide ebausaldusväärsus, mis ei tundu õhujõude häirivat," ütles Conflict Intelligence Group'i sõjaline ekspert Ruslan Levijev (kodanikunimega Karpuk).

Vene vägi terroriseerib iga päev lennukipommidega Ukraina linnu ja Ukraina väe positsioone rindel. Eelkõige kannatavad nende all Hersoni ja Harkivi oblast. Nii kasutasid Vene sõjaväelased 27. juunil liugpommi FAB-500 esimest korda Harkivi ründamiseks.

Märtsis teatas Vene kaitseministeerium, et Nižni Novgorodi oblastis on aasta algusest massiliselt toodetud kolmetonniseid õhupomme FAB-3000. Juunis sai teatavaks selle pommi esmakordne kasutamine – venelased heitsid selle Harkivi oblastis Liptsõ külale.

Venemaa ründas Kiievit Iskanderidega

Vene väed kasutasid pühapäeval Kiievi ründamiseks tiibrakette Iskander-K, vahendas portaal Unian esmaspäeval Ukraina õhujõudude esindaja Ilja Jevlaši sõnu.

"Eile õhtul umbes kell 19.30 kasutas vaenlane Kiievi vastu ka Iskander-K klassi tiibrakette. Paraku sai alla kukkunud rusude tõttu kannatada taristu," ütles ta.

Jevlaš märkis, et öösel jätkasid Vene sõjaväelased raketirünnakuid Ukraina linnadele.

"Sel õhtul andis vaenlane kolme raketiga Iskander-M ballistilise löögi Dnipro linnale. Lisaks pommitas vaenlane ballistiliste rakettidega ka Kropõvnõtskõid," ütles Jevlaš.

Samas märkis ta, et viimane öö oli suhteliselt rahulik, sest vaenlane ei kasutanud droone.

"Siiski on tulevikus märgata vaenlase taktikalisi õhujõude Harkivi lähedal ja Hersoni oblastis teiste rindelinnade läheduses. Nad heidavad jätkuvalt asustatud aladele liugpomme ja terroriseerivad kohalikke elanikke," rõhutas kõneisik.

Tema sõnul, kui arvata maha ajastus, ei erinenud pühapäevane rünnak pealinnale varasematest õhurünnakutest Kiievile.

"Olulisi muutusi me aga ei märganud. Siiski võib öelda, et üldiselt ründab vaenlane oma rakettidega üsna tõsiselt ja sedapuhku otsustati löök anda õhtul," kommenteeris Jevlaš.

Unian teatas varem, et Venemaa sooritas pühapäeval, 30. juunil järjekordse raketirünnaku Kiievile. Linna sõjaväevalitsus teatas, et õhujõudude esialgsetel andmetel kasutas vaenlane tõenäoliselt tiibrakette, mis ületasid Tšernihivi oblasti ja suundusid kirdest Kiievisse. Õhutõrjejõud hävitasid vaenlase õhusihtmärgid.

Venemaa teatas Ukraina idaosas veel kahe küla hõivamisest

Venemaa teatas esmaspäeval veel kahe küla hõivamisest Ukraina idaosas, jätkates surve avaldamist Ukraina kaitseväele mitmel suunal. Venemaa teatas ka nädalavahetusel kahe küla vallutamisest.

Vene kaitseministeeriumi väitel hõivati Ukraina Donetski oblastis Novopokrovske küla ja Harkivi oblastis Stepova Novoselivka küla.

Novopokrovske asub põhja pool sellest külast, mille Vene vägi hõivas pühapäeval. Tegemist on rinde selle lõiguga, kus Vene vägi surub peale alates tööstuskeskuse Avdijivka vallutamisest tänavu veebruaris.

Moskva on sel suvel teatanud pea iga nädal mõne uue küla hõivamisest Ukraina idaosas.

Stepova Novoselivka asub Kupjanski linnast kirdes. Ka seal on Venemaa püüdnud kuid edasi liikuda.

Vene vägi vallutas Kupjanski sõja alguses 2022. aastal, kuid ukrainlased võtsid mõni kuu hiljem linna tagasi.

Tänavu mais alustasid Vene üksused pealetungi Ukraina Harkivi oblastis.

Ukraina idaosas sai Vene raketirünnakus surma kaks eakat naist

Ukraina idaosas Ukrainski linnas sai esmaspäeva hommikul Vene raketirünnakus surma kaks eakat naist, teatasid kohalikud võimud.

Ukrainski tööstuspiirkond on olnud Vene rünnakute fookuses juba rohkem kui kaks aastat ning agressori väitel tehakse seal aeglaselt, kuid järjekindlalt edusamme.

Donetski oblasti prokurörid ütlesid, et raketirünnakus said kahjustada üks haldushoone ja mitu elamut.

"Rünnaku tulemusena said tänaval viibinud 65- ja 70-aastane naine surmavalt vigastada," ütlesid prokurörid, lisades, et haavata sai kaheksa tsiviilisikut.

Donetski oblasti kuberner kordas üleskutset kohalikele tsiviilisikutele, et nad evakueeruksid.

"Iga päev on Donetski oblastis üha rohkem ja rohkem Vene sõjakuritegude ohvreid. Siia jäämine on ohtlik! Olge vastutustundlikud! Evakueeruge!" kirjutas Vadõm Filaškin sotsiaalmeedias.

Venemaa teatas 2022. aastal Donetski oblasti ja veel kolme piirkonna annekteerimisest, kuid ei ole saavutanud selle üle endiselt täielikku kontrolli.

Vene armee korraldas 30. juunil 345 rünnakut Zaporižžja piirkonnale

Vene armee korraldas pühapäeval, 30. juunil 345 rünnakut Ukraina kaguosas asuva Zaporižžja piirkonna 11 asulale, teatas piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Ivan Fedorov sõnumirakenduses Telegram, vahendab Ukrinform.

"Terve päeva jooksul korraldasid okupandid Zaporižžja piirkonnale 345 rünnakut. Vaenlase tule all olid üksteist asulat," öeldakse postituses.

Vaenlane korraldas õhurünnaku Mala Tokmatškale. Lisaks ründasid 149 erineva modifikatsiooniga droonid Huliaipolet, Levadnet, Robotõnet, Mala Tokmatškat, Malõnivkat, Novodanõlivkat ja Novoandriivkat.

Vene väed korraldasid üheksa MLRS rünnakut Mala Tokmatškale, Robotõnele, Novodanõlivkale ja Levadnele. Umbes 186 suurtükirünnakut tabasid Huliaipolet, Zaliznytšne, Mala Tokmatškat, Novoandriivkat, Novodanõlivkat, Robotõnet, Levadnet, Malõnivkat, Verhnia Tersat, Liubõmivkat ja Odarivkat.

29. juunil korraldasid Vene väed Zaporižžja piirkonnale 381 rünnakut.

Ukraina peastaap: Venemaa kaotas juunis kolm lennukit ja 350 tanki

Vene väed kaotasid juunis kolm sõjalennukit, 350 tanki ja üle 58 õhutõrjesüsteemi, teatas Ukraina relvajõudude peastaap 30. juunil. Viimase kolmekümne päeva jooksul hukkus väidetavalt üle 33 700 Vene sõduri.

Ukraina sõjavägi ründas üle 330 personali ja sõjatehnika koondumise ala, viit baasi ja 20 laskemoonaladu.

Peastaap teatas, et venelased kaotasid möödunud kuul vähemalt 352 tanki, 58 õhutõrjesüsteemi, kolm lennukit ja 1758 sõidukit.

Venemaa alustas uut pealetungi 10. mail Põhja-Harkivi oblastis ja Vovtšanskist sai üks ägedamaid lahingutandreid.

Moskva väed olid piirkonnas edenenud umbes 10 kilomeetrit, kuid esimene kaitseliin peatas nad.

Venemaa oli Vovtšanski lahingutesse takerdunud, kuid täiendas pidevalt oma jõude teistest suundadest, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi 12. juunil.

Peastaap teatas 28. juunil, et Venemaa on täiemahulise sissetungi algusest kaotanud 360 lennukit.

Zelenski: USA ei näe täna Ukrainat NATO-s

Ameerika Ühendriigid ei ole täna valmis kutsuma Ukrainat NATO-sse, ütles president Volodõmõr Zelenski 30. juunil intervjuus The Philadelphia Inquirerile.

"Nad (USA) räägivad sellest avalikult. President Biden räägib sellest. Ja Trump ütleb, et kui poleks olnud NATO-t, ei oleks sõda võib-olla alanud," ütles Zelenski. "Me kuuleme mõlema partei arvamusi. Ja see viitab sellele, et keegi ei näe Ukrainat täna NATO-s, kahjuks."

Ukraina on väljendanud lootust, et NATO juuli tippkohtumine Washingtonis annab selgema signaali Ukraina tulevase liikmesuse kohta alliansis. Ameerika ametnikud on selgeks teinud, et riik ei ole tõenäoliselt saamas kutset.

USA Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ütles varem, et Ukraina peab enne NATO liikmeks saamist võitma sõja Venemaaga.

"See on niinimetatud üks samm edasi, kaks sammu tagasi poliitika. Ma ei usu, et see on maailma liidrite poliitika," ütles Zelenski. "Kui Ameerika kardab ärritada Putinit ja seepärast meid ei kutsuta, siis palume Ameerika Ühendriikidel anda meile võimalikult palju, et kaitsta meid Vene agressiooni eest."

Zelenskõi rõhutas, et Ukraina vajab hädasti Patriot õhutõrjesüsteeme ja F-16 hävituslennukeid, et end Venemaa eest kaitsta.

Kiiev ja Washington allkirjastasid Itaalias toimunud G7 tippkohtumisel 10-aastase kahepoolse julgeolekulepingu, mida peetakse sillaks Ukraina lõppkokkuvõttes NATO liikmeks saamisele.

Erinevalt NATO-st ei nõua USA-Ukraina julgeolekuleping Ameerika sõjalist vastust, kui Ukrainat rünnatakse, kuid see sätestab pikaajalise kaitse- ja muu abi Kiievile.

Kiievi piirkonnas toimunud raketirünnakus sai vigastada kolm inimest

Kiievi piirkonnas sai 30. juuni õhtul Vene raketirünnakus vigastada kolm inimest, sealhulgas laps.

Ukrinformi andmetel teatas sellest Telegrami postituses Kiievi piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juht Ruslan Kravtšenko.

Kolm inimest, sealhulgas üks laps, sai eile õhtul Kiievi piirkonnas toimunud raketirünnakus vigastada. Ohvrid viibivad praegu ühes piirkonna haiglas. Neile osutati igakülgset arstiabi.

"Kriitilist taristut ei tabatud," rõhutas Kravtšenko.

Samal ajal märkis ta, et ühes Kiievi piirkonna rajoonis sai kannatada kolm eramaja, millel purunesid aknad ja uksed ning seinad said kahjustada.

Samuti said kahjustada üks ladu ja mitu administratiivhoonet ning 16 sõidukit –autod ja mootorratas.

Hädaabiteenistused töötavad endiselt sündmuskohal.

Ukrinformi teatel sai 30. juuni õhtul Obolonski rajoonis Kiievis Vene raketitükkide kukkumise tõttu vigastada kaks naist. Osaliselt hävisid rõdud 14-korruselises hoones.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõjaväelast

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 543 810 (võrdlus eelmise päevaga +1110);

- tankid 8099 (+19);

- jalaväe lahingumasinad 15 550 (+26);

- suurtükisüsteemid 14 599 (+66);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1111 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 874 (+1);

- lennukid 360 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 11 620 (+36);

- tiibraketid 2333 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 19 713 (+70);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2448 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.