Kuna Eesti kasvuhoonegaaside heite prognoos näitab, et ei olemasolevate ega ka juba kavandatavate meetmetega ei suudeta saavutada 2030. aastaks seatud eesmärki KHG heite vähendamiseks, ega ka 2050. aastaks kavandatud kliimaneutraalsust, on ministeeriumid asunud otsima lisameetmeid CO2 vähendamiseks. Selles valguses on pilgud pööratud ka põllumajanduse suunas.

Kuna kuivendatud turvasmuldade kasutamisel põllukultuuride kasvatamiseks paiskub ühelt hektarilt õhku kordades rohkem kasvuhoonegaase kui sama maa kasutamisel püsirohumaana, annaks selliste põldude muutmine püsirohumaaks suure panuse põllumajandussektori kliimajalajälje vähendamisse.

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) äsja valminud analüüsis seisab, et Eestis on ligikaudu kaheksa protsenti (30 848 ha) põllumaast turvasmuldadel, kusjuures kasvuhoonegaaside (KHG) heite koguse poolest on kuivendatud turbaalad teisel kohal, pärast energeetika- ja enne transpordisektorit. Hinnanguliselt paiskub kuivendatud turbaaladelt õhku 2-8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti (ekv) aastas.

Kui aga perioodil 2025-2030 viia igal aastal 3000 ha turvasmuldadel asuvast põllumaast püsirohumaa alla, siis selle meetme rakendamisega kaasneks KHG heite vähenemine keskmiselt 67 856 tonni CO2 ekv aastas. Kui 2030. aastaks väheneks selliselt põllumajandussektori KHG koguheide 116 300 t CO2 ekv ehk 5,1 protsendi võrra võrreldes 2022. aastaga.

METK-i analüüsi koostanud töögrupi juht Ants-Hannes Viira selgitas ERR-ile, et peamine takistus kuivendatud turvasmuldade viimisel rohumaaks peitub asjaolus, et selliseid maad jagunevad väga suure hulga põllumajandustootjate vahel ja võivad osadel juhtudel moodustada suure osa kogu põllumajandustootja kasutuses olevast maast.

"Siin on kokku 2800 maakasutajat ja 30 000 hektarit. On väga keeruline koordineerida, kuidas jõuda selleni, et igaüks oma turvasmullaga põllumaad püsirohumaa alla viib. Selline koordineerimine võib olla päris suur väljakutse," ütles Viira.

Takistus võib peituda ka rendisuhetes. Umbes kaks kolmandikku kasutuses olevast põllumajandusmaast rendivad põllumajandustootjad teiselt maaomanikult.

"Näiteks ma rendin või oman täna turvasmullaga põllumaad, kasvatan seal nisu või porgandit ja maksan selle eest maaomanikule renti 150 eurot hektari kohta või teenin toidutootmisest tulu. Aga kui ma nüüd viin põllumaa püsirohumaa alla, siis minu kasutuses olevalt maalt KHG emissioonid vähenevad, aga samas ma ei teeni sealt enam peaaegu midagi ega ole ka suuteline maksma maaomanikule renti ega teenima ise tulu," rääkis Viira. "Ehk tegelikult mõjutab vajalik muudatus nii põllumajandustootjaid kui maaomanikke. Sisuliselt väheneb maaomanike vara väärtus, kuna varalt teenitav võimalik tulu väheneb."

Seetõttu võib tekkida ka olukordi, kus põllumajandustootja võib küll tahta oma ettevõtte kliimajalajälge vähendada ja muudatust teha, aga maaomanik ei pruugi sellest huvitatud olla, kuna see tähendaks tema jaoks renditulu vähenemist.

"See on tegelikult selle ja ka teiste maakasutuse muutmisega seotud meetmete puhul üks peamisi keerukusi, et arvutuslikult on see koht, kus me saaksime suhteliselt väikeste kogukuludega suhteliselt suure osa põllumajandussektori emissioone vähendatud, aga kogupilt koosneb tervest hulgast erinevatest isikutest, tervest hulgast erinevatest maatükkidest ja siin võivad huvid olla kohati vastandlikud," tõdes Viira.

Ka teised maakasutuse muutmisega seotud meetmed, näiteks kuivendatud turvasmuldadel loodusliku rohumaa märjutamine, polderaladel asuvate põllumaade märjutamine ning põllumajandusmaa osaline metsastamine on KHG heite vähendamisel suhteliselt kulutõhusad, kuid nende puhul tuleb samuti arvestada maaomanike ja maa kasutajate huvide võimaliku lahknevusega, märkis Viira.

Uute tehnoloogiate abil KHG heite vähendamine on praeguste arvutuste juures võrreldes maakasutuse muutusega suhteliselt kulukas. Aga kuna tehnoloogia uuendamine on nagunii igikestev protsess, siis tuleks põllumajandussektorit suunata selliste tehnoloogiliste valikute suunas, mis aitavad kliimajalajälge vähendada, lisas ta.

Eesti otsib täiendavaid võimalusi oma kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks. Prognooside kohaselt on taastuvenergeetika jõulise arendamise abil võimalik täita Euroopa Liidu kliimaeesmärkide raames võetud eesmärk vähendada 2030. aastaks KHG netoheidet 55 protsendi võrreldes 1990. aasta tasemega, aga selleks, et saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks, kaardistavad ministeeriumid võimalikke lisameetmeid, kuidas eri sektorites KHG heidet vähendada.

Turvasmuldade koostises on ülekaalus orgaaniline aine, mille osakaal turbas on 80-97 protsenti, orgaanilisest ainest aga ligi pool moodustab süsinik. Kui looduslikul režiimil soodes turvas koguneb ja seob süsinikku, siis kuivendamise järel ei toimu enam turba ladestumist ja mullas juba seotud süsinik hakkab lagunema ja jõuab mullast atmosfääri.