Universaalne postiteenus tähendab kirjade ja pakkide saatmist. Selle postiteenuse osutajal on õigus taotleda hüvitist kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult suurte kulude eest. 2021. aastal sai Eesti Post hüvitist 1,1 miljonit eurot, kuigi taotles 400 000 eurot rohkem ehk kokku poolteist miljonit eurot.

Konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna juhataja Margus Kasepalu selgitas, et Eesti Postil on võimalus esitada taotlus, kui tal on tõesti mingid ebamõistlikud koormavad kulud, mingi teenus, mida ta peab kindlasti veel tegema.

"Aga mis tekitab neile tavapärasest suurema kulu, mida tavaline äriettevõte ei teeks, siis ta võib esitada taotluse ja paluda selliste kulude hüvitamist UPT fondist. Konkurentsiamet on see, kes selle taotluse menetleb ja kui kõik need asjad läbi vaadata, siis saab otsustada, kas tuleks midagi juurde hüvitada või mitte. Sellepärast nad kaebuse esitasidki, sest selles ulatuses jätsime meie selle taotluse rahuldamata. 1,1 miljonit fondist hüvitati 2021. aasta eest, aga leidsime, et ülejäänud osa on juba põhjendamatu," rääkis Kasepalu.

ERR-ile antud kirjalikus vastuses märkis Eesti Posti kommunikatsioonijuht Reelika Lepp, et Eesti Post pidas konkurentsiameti otsust põhjendamatuks. Menetluse käigus jäi ettevõtte jaoks selgusetuks, miks ameti hinnangul kirjakastide tühjendamisel kogutud kirjad kolmel päeval saavad postikulleri ja auto sõiduaja kulu, kuid kahel päeval nädalas mitte.

Margus Kasepalu ütles, et hüvitise arvutamisel arvestati ikkagi seda, et postiteenust osutatakse viiel päeval nädalas.

"Meie arvutused, selgitused ja kõik nii edasi, näitavad, et see, mis neile praegu välja makstud on, on piisav olnud," ütles Kasepalu.

Reelika Lepp leidis, et kõnealuse vaidluse eesmärk on saada kohtu seisukoht universaalse postiteenuse kulude arvestamise põhimõtetele.

Universaalse postiteenuse osutamisega seotud kulud kantakse selleks loodud fondist, kuhu teevad sissemakseid kõik kirisaadetiste tegevusloa omanikud.