"Nagu lubasime, valmib seaduseelnõu koos seletuskirjaga juunis. Siis algab kooskõlastusring, millest tulenevad muutused viiakse sisse suve jooksul. Valitsusele plaanime eelnõu üle anda suve lõpus ja riigikogule sügise algul," ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. "Seaduse jõustumise aeg oleneb riigikogu töötempost. Loodame, et [see] õnnestub jõustada 1. jaanuarist 2025," lisas ta.

Asekantsler märkis ka, et kuna tegemist on suure mõjuga seaduseelnõuga, siis on eelnõu ja selle seletuskirja koostamine suur töö. "Senine tempo on olnud kiire, aga oleme siiski saanud olla põhjalikud. Samuti peame väga oluliseks sisulist kaasamist, mis võtab samuti aega," rõhutas ta.

Ministeerium märgib oma selgituses, et kliimaseaduses seatavad kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid annavad selguse, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Samuti loob seadus eelduse juba aset leidvate kliimamuutustega paremaks kohanemiseks, toetades samal ajal liigirikkuse säilimist, looduslike ökosüsteemide head seisundit ja toimimist ning aidates kaitsta praegust ja tulevasi põlvkondi kliimamuutuste kahjuliku mõju eest.

"Seaduses seatavad eesmärgid ja põhimõtted annavad investeerimiskindluse ettevõtjatele pikaajaliste otsuste tegemiseks, andes ettenähtavuse kliimapoliitika pikaajaliste eesmärkide osas," sedastas ministeerium oma kodulehel.

Ministeerium tutvustas kliimaseaduse põhisuundi ja eesmärke 8. mail, misjärel sai sellele mitmelt poolt kriitikat.

Nii näiteks väitsid Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse eksperdid mai lõpus ERR-is avaldatud arvamusartiklis, et kavandatav seaduse jätab kliimamuutuste leevendamisega seotud heitkoguste kärpimise kõrval tähelepanuta kliimamuutustega kohanemiseks vajalikud eesmärgid ja seaduse ettevalmistamisel on ministeeriumi koostöö teadlastega olnud pigem näiline kui sisuline.

Samuti on plaanitav seadus saanud kriitikat rohelistelt. Eestimaa Roheliste asejuht Rasmus Lahtvee nimetas Raadio 2 saates "R2 päev" seaduse väljatöötamist rohepesuks, kuna selles tegeletakse peaasjalikult ühe numbrilise näitaja - C02 tasemega. Roheliste kaasjuht Evelyn Sepp leidis aga ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et kliimaseaduse koostamisel ei ole inimesi päriselt kaasatud ja ta nimetas kliimaseadust petmiseks ning aja ja energia raiskamiseks. Keskkonnaorganisatsiooni Fridays For Future Eesti üks eestvedajaid Kertu Birgit Anton kirjutas oma arvamusloos, et kliimakindla majanduse seadus reedab tulevased põlved, kuna selles ei nähta ette Eesti piisavat pingutamist selle nimel, et hoida kliimasoojenemine pooleteise kraadi piires.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts kirjutas oma hiljutises kommentaaris, et koostamisel olev kliimakindla majanduse seaduse eelnõu võib aidata suurendada ettevõtjate jaoks majanduskeskkonna prognoositavust, vähendades nende jaoks ebakindlust ja aidates sellega kaasa investeeringute tegemisele.