Hiljuti valminud Tartu ülikooli kompleksuuringust selgus, et kolmandik ajateenijaid arvab, et kaitseväes veedetud aeg neile endile kasuks ei tulnud.

"Kui me võrdleme varasemate aastatega neid numbreid, siis "ajateenistus on ajaraiskamine" – see hinnang on olnud [varem] kõrgem, see on olnud üle 40 protsendi. See viimane aastakäik, mida me just uurisime, on 34 protsenti, mis on juba tunduvalt madalam," rääkis uuringu üks autoreid, Tartu ülikooli sotsioloogia professor Kairi Kasearu.

See hulk ajateenijaid jaguneb omakorda üsna võrdselt kolmeks – esimene osa ei tule vabatahtlikult ning on juba ette negatiivselt meelestatud, teine osa saabub suurte lootustega, aga pettub, kolmas osa on kriitikud.

"Kes tegelikult teevad kõike kaasa, aga neil on tugev oma arvamus ja ilmselt ka arvamus, kuidas võiks ajateenistust teistmoodi või paremini teha nende vaatest," selgitas Kasearu.

See ei pruugi üldse halb olla, lisas Kasearu. Julged kriitikud võivad olla just need ajateenijad, kellest hiljem saavad head ohvitserid. Kaitseväele on ka ajateenijate rahulolu tähtis, ütles peastaabi väljaõppeosakonna ülem kolonel Viktor Kalnitski.

"See on ülitähtis. Ajateenistus on üks osa teenistusest. Kui ajateenija läheb reservi motiveerituna või kui ta saab aru, et see ei vastanud tema ootustele, aga see on tähtis osa riigikaitsest. See tähendab, et me saame motiveeritud reservväelase," rääkis Kalnitski.

Paratamatult ei saa kõigile sõduriõpet põnevaks teha. Näiteks, kui heidetakse ette, et palju peab passima, siis tegelikkuses see võibki päris sõduri ülesanne olla.

"Naljatades võib öelda, et sõda ongi ootamine enamjaolt. Väiksem osa sellest ongi sõda. Tõsisemalt rääkides, palju sõltub üksuste ülematest. Üsna palju sõltub sellest, kuidas ta sisustab aega. Tehakse väljaõppekavad, tehakse tunniplaanid. Kasutatakse aega sihipäraselt selleks, et ei oleks sellist istumist ja ootamist," selgitas Kalnitski.

Võrreldes ehk viie või kümne aasta taguse ajaga on kaitsevägi heldemalt jaganud linnalubasid.

 "Siin on lähenetud niimoodi, et ajateenija on ka inimene, kellel on ka vaba aeg ja sellega arvestatakse. Kui antakse võimalus nautida vaba aega, siis sa ei pea kasarmus istuma ja tegema mitte midagi."

Veel on kaitsevägi üritanud pakkuda paindlikumat teenistust. Näiteks, et klassivennad saaks aega teenida ühes üksuses või merehuvilised saaks soovi korral just mereväkke minna. Alati pole siiski ka see võimalik.

"Tuleb ka aru saada, et kui tõesti mereväes on kümme kohta ja sinna tahab saada viiskümmend inimest – valikud tuleb teha. Kõik ei saagi minna," tõdes Kalnitski.

Peamine on ikka see, et kõik üksused saaks sõduritega mehitatud. Kalnitski soovitab kutsealustele, et kui varem enda soovidest teada anda, on suurem võimalus saada ametile, mis päriselt huvi pakub. Samas liiga suuri lubadusi ei tohiks kutsealustele anda, hoiatas Kasearu. Nii võib osa neist pettuda.

"See, mida lubada, siis seda tuleks ka võimaldada või pigem mitte lubada, et neid ootusi mitte väga kõrgeks ajada, kui me tegelikult neid täita ei suuda."