Herem: eksitav on väita, et vaid kaitsekulud on toonud kaasa maksutõusud

Kaitseväe juhataja Martin Herem kommenteeris rahandusminister Mart Võrklaeva väljaütlemisi riigieelarve kohta ning ütles, et eksitav on väita, et kaitsekulusid on tõstnud vaid praegune valitsus ja et kehv riigieelarve seis on põhjustatud kaitsekulude kasvust.
"Tahan ära klaarida mõned väljaütlemised kaitse-eelarve kohta, mis on minu arvates eksitavad ja tekitavad mulje, nagu maksutõusud, kärped ja muud eelarvega seotud küsimused on põhjustatud ainult kaitsekulude tõusust," kirjutas Herem sotsiaalmeedias.
"Sel nädalal ütles minister Võrklaev Kuku raadios: " … eelmise suve jooksul, uues valitsuses tegime kokkuhoiu otsuseid 840 miljoni euro eest järgmise nelja aasta peale ja tegime ka maksuotsuseid ja samal ajal suurendasime väga jõuliselt meie kaitsekulusid." Tõsi on see, et kaitsekulusid on tõstetud ja ma olen selle üle väga tänulik, aga on eksitav väita, et neid on jõuliselt tõstma hakatud alles nüüd selle valitsusega ja just kaitsekulud on kaasa toonud maksutõusude vajaduse," kirjutas Herem.
Herem ütles, et kaitsekulud olid juba enne valimisi 2023-26 RES-i perioodil rohkem kui 2,8 protsenti SKP-st ja veel enne valimisi kiitis riigikogu ühehäälselt heaks julgeolekupoliitikaalused, millega kinnitas, et vajalik sõjalise kaitse kulude tase on kolm protsenti.
"Selle aasta eelarve puudujääk on vähemalt 1,2 miljardit, kuid kaitse-eelarve on tõusnud 200 miljonit ehk üks kuuendik sellest," sõnas Herem.
"Minister ütles veel: " … me suurendasime kaitsekulusid kuskil pool miljardit, siis me ei teinud seda jälle ainult selle arvestusega, et võtame laenu ja vaatame, mis ülehomme saab. Vaid me tegime maksumuudatused, et need katta." Vastab tõele, et võrreldes 2022. aastaga on kaitse-eelarve kasvanud isegi rohkem kui pool miljardit, õigupoolest 557 miljonit ja veelkord – ma olen selle üle väga tänulik ja need on olnud väga julged otsused. Eksitav on aga väita, et laenu ja maksumuudatusi on tarvis ainult kaitsekulude tõttu," rõhutas kaitseväe juhataja.
"Samal ajal oli Eestis suur inflatsioon ja eelarve tõusis 11,7 miljardilt 18,1 miljardini ehk 6,4 miljardit. Kaitsekulude tõus moodustab sellest 8,6 protsenti. See on vähem kui kümnendik. 5,8 miljardit on kulutatud ka muudele vajadustele. Minu arvates oleks asjakohane ka neist rääkida kui eelarvepuudujääki põhjendada," lisas Herem veel.
Kallas: oleme kaitsekulude tõstmise tõttu pidanud tõstma makse
Peaminister Kaja Kallas ütles laupäeval Lennart Meri konverentsil esinedes, et kaitsekulutuste tõstmiseks on maksutõuse väga raske teha.
"Eesti kulutab kaitsele 3,2 protsenti. Selle tõttu oleme me pidanud tõstma makse. Võin teile öelda, et see ei ole populaarne. Kõik erakonnad, kes valimiste ajal ütlesid, et me peame kulutama vähemalt kolm protsenti, ei toeta maksutõuse. Selles teemas olen ma üksik sõdur lahinguväljal. See on raske, väga raske," rääkis Kallas.
Kallase kommentaarid olid vastus publiku seast küsitule, et millise eesmärgi peaksid riigi kaitsekulude tasemega seoses seadma tänavusele NATO tippkohtumisele minnes.
Toimetaja: Aleksander Krjukov









