Oluline laupäeval, 18. mail kell 23.09:

- Mediazona kinnitas enam kui 52 700 Ukrainas hukkunud Vene sõduri nimed;

- ISW: Venemaa alustas kohe sõjakuritegude sooritamist Harkivi külades;

- Kuberner: Harkivi oblastist on evakueeritud ligi 10 000 inimest;

- Zelenski: lääs kardab nii Venemaa kui ka Ukraina kaotust;

- Leedu tarnib Ukrainale kuus radarit;

- Ukrainas jõustus uus mobilisatsiooniseadus;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 1200 sõduri;

- Ukraina esitas FSB juhile süüdistuse Euromaidani vägivalla juhtimises

Mediazona kinnitas enam kui 52 700 Ukrainas hukkunud Vene sõduri nimed

Venemaa opositsiooniline meediaväljaanne Mediazona koostöös BBC-ga, kinnitas avatud lähtekoodiga uuringute kaudu selgunud 52 789 Venemaa sõduri nimed, kes on hukkunud alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainas 2022. aasta veebruaris.

Pärast Mediazona viimast uuendust aprilli lõpus on hukkunute nimekirja lisatud 1100 Vene sõduri nimed.

Ajakirjanikud märgivad, et tegelikud arvud on tõenäoliselt oluliselt suuremad, kuna nende kontrollitud teave pärineb avalikest allikatest, nagu järelehüüded, sugulaste postitused, piirkondlikud meediaaruanded ja kohalike võimude avaldused.

Pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu, on Ukrainas lahingutes hukkunud üle 3400 ohvitseri, kellest 403 on kolonelleitnandi või kõrgema auastmega, märkis The Kyiv Independent.

ISW: Venemaa alustas kohe sõjakuritegude sooritamist Harkivi külades

Ukraina ja lääne allikad teatasid uutest sõjakuritegudest, kui Venemaa okupeeris Harkivi piirkonnas kümmekond piiriküla, kirjutas Sõjauuringute Instituut (ISW) päevaaruandes.

Harkivi prokuratuur alustas reedel kriminaaluurimist seoses ratastoolis tsiviilisiku väidetava hukkamisega Vene vägede poolt Vovtšanski küla piirkonnas. Samuti süüdistavad Harkivi võimud Vene sõdureid vähemalt 40 tsiviilisiku pantvangis hoidmises Vene vägede kasutuses olevates keldrites, kasutades neid inimkilbina.

Harkivi oblasti uurimisosakonna ülem Serhii Blovinov teatas, et Vene väed hoiavad Vovtšanskis Vene komandopunkti kõrval asuvas keldris pantvangis 35–40 tsiviilisikut ning kasutavad tsiviilelanikke sisuliselt inimkilbina, rikkudes selgelt Genfi konventsiooni.

Ukraina politseinik Vovtšanskis rääkis Wall Street Journalile, et Vene snaiprid tulistasid Ukraina politseinikke, kes üritasid asulast tsiviilelanikke evakueerida.

Ukraina siseminister Ihor Klõmenko teatas 16. mail, et Vene väed takistavad elanike evakueerimist ja hoiavad Põhja-Vovtšanski keldrites tsiviilisikuid ning et Vene väed on asunud tsiviilisikuid hukkama.

Kuberner: Harkivi oblastist on evakueeritud ligi 10 000 inimest

Harkivi oblastist on Vene maavägede rünnaku tõttu evakueeritud ligi 10 000 inimest, teatas oblasti kuberner Oleh Sõnegubov laupäeval.

"Kokku on evakueeritud 9907 inimest," ütles kuberner.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas reedel usutluses AFP-le, et rünnak Harkivi oblastis võib olla esimene laine suuremast pealetungist.

Zelenski: lääs kardab nii Venemaa kui ka Ukraina kaotust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris reedel intervjuus uudisteagentuurile AFP lääneriike, mis toetavad Kiievit, kuid samal ajal kardavad Moskva selget lüüasaamist.

"Me oleme absurdses olukorras, kus lääs kardab, et Venemaa kaotab sõja. Ja ta ei taha, et Ukraina seda kaotaks," lausus ta.

Zelenski märkis intervjuus ka, et Ukrainal on ainult veerand vajalikust õhutõrjest ning riik vajab vähemalt sada sõjalennukit seismaks vastu Venemaa õhujõududele

"Täna on meil umbes 25 protsenti sellest, mida me vajame Ukraina kaitsmiseks. Ma räägin õhutõrjest," ütles Zelenski. "Mis puutub lennukeid, siis selleks, et Venemaal ei oleks ülekaal õhus, peaks meie lennuväel olema 120–130 kaasaegset lennukit," lisas ta.

Zelenski sõnul ei suuda Vene vägi ei enam jõuda Kiievi lähistele nagu see juhtus 2022. aastal. "Neil ei ole jõude täiemahuliseks rünnakuks pealinnale nii nagu neil oli sissetungi alguses," lausus ta, lisades, et Venemaa peamine eesmärk on Ukraina idaosas asuv Donbassi piirkond.

Ta kutsus Hiinat osalema järgmisel kuul rahutippkohtumisel Šveitsis. "Ma tahaksin näha Hiina osalemist rahutippkohtumisel," ütles Zelenski, lisades, et Pekingil ja teistel maailma "tegijatel" on mõju Venemaa üle. "Mida rohkem selliseid riike on meie poolel, seda rohkem tuleb Venemaal sellega tegeleda."

Zelenski rääkis, et lääneriikide seatud piirangud Ukrainale annetatud relvade kasutamiseks Venemaa territooriumi ründamiseks on andnud Moskvale selles konfliktis suurima eelise.

"Nemad võivad tulistada kõigi relvadega oma territooriumilt meie oma. See on suurim eelis, mis Venemaal on. Meie ei saa lääne relvadega teha midagi nende süsteemide vastu, mis asuvad Venemaa territooriumil," lausus ta.

Zelenski tõrjus ka Prantsusmaa üleskutset olümpiarahust sel suvel, öeldes, et see aitaks ainult Venemaal liigutada üksusi ja relvastust.

Vene režiimi juht Vladimir Putin andis reedel samuti mõista, et ta ei toeta olümpiarahu ideed Pariisi olümpia ajal sel suvel.

Leedu tarnib Ukrainale kuus radarit

Leedu valitsus tarnib Ukrainale Saksamaa juhitud õhutõrjealgatuse raames kuus Amber-1800 radarit, teatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius 17. mail.

Berliin käivitas algatuse aprillis, kui Kiievis oli üha suurem vajadus õhutõrje järele, seistes silmitsi Venemaa raskete õhurünnakutega asustuskeskuste ja energiavõrgu vastu.

Belgia ja Kanada on algatusega juba avalikult lubanud liituda.

Radari Amber-1800 töötas välja Leedu firma Litaktak. Radar on loodud õhusihtmärkide, nende asimuuti ja kauguse koordinaatide automaatseks tuvastamiseks.

Kuigi algselt kritiseeriti Saksamaad Ukrainale liiga aeglase abi andmise pärast, on Saksamaast saanud USA järel suuruselt teine ​​Ukrainale sõjavarustuse tarnija.

Berliin on varem pakkunud Ukrainale IRIS-T õhutõrjesüsteeme, sealhulgas kolme IRIS-T SLM-süsteemi, mille laskeulatus on kuni 40 kilomeetrit, ja ühte IRIS-T SLS-i, mille laskeulatus on kuni 12 kilomeetrit.

Ukrainas jõustus uus mobilisatsiooniseadus

Ukrainas jõustus laupäeval uus mobilisatsiooniseadus, millega langetati teenistusse kutsumise iga ja karmistati karistusi väeteenistuse vältijatele.

Seadusega muudetakse mõningaid Ukraina seadusi sõjaväeteenistuse, mobilisatsiooni ja sõjaväkke registreerimise küsimustes.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas selle 16. aprillil.

Mobilisatsiooni alla kuuluvad sõjaväekohuslased vanuses 25–60 eluaastat.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 1200 sõduri

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 491 080 (võrdlus eelmise päevaga +1210);

- tankid 7560 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 14 595 (+43);

- suurtükisüsteemid 12 639 (+36);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1071 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 801 (+1);

- lennukid 354 (+1);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 108 (+35);

- tiibraketid 2203 (+3);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 169 (+65);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2075 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Ukraina esitas FSB juhile süüdistuse Euromaidani vägivalla juhtimises

Ukraina riiklik juurdlusbüroo esitas Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) juhile Aleksandr Bortnikovile ja veel 20 Venemaa eriteenistuste tippametnikule süüdistuse Ukraina Euromaidani revolutsiooni ajal toimunud meeleavalduste ebaseadusliku takistamise kureerimises ja sellele kaasaaitamises.

Harkivi pommitamises sai kuus inimest haavata

Venemaa pommitas laupäeval Harkivi linna, mille tulemusena sai haavata kuus inimest.

Haavatute seas on perekond, kelle õue sattus juhitav pomm.

Kaks ohvrit on 13- ja 16-aastased lapsed. Nad said kergemaid vigastusi, ütles Harkivi piirkonna juht Oleg Sinehubov.

Kahjustatud hoonete arv on alles selgitamisel, ent kahjustada sia üle 10 maja.