Seni on fosforiidiuuringutega seotud rahvakoosolekutel osalenud Eesti geoloogiateenistuse esindajad ehk uuringu tegijad. Kohale tulnute inimeste suust on kostnud nurinat, miks pole rahvaga kohtuma tulnud uuringu tellijad kliimaministeeriumist. Kliimaminister Kristen Michal ei näe selleks enne uuringute tulemuste selgumist vajadust.

"Siis on need kohad, kus pidada avalikkuses arutelu, kas me peame seda ühiskonnana vastuvõetavaks ja mis on see ühiskondlik kasu. Aga enne 2026. aastat pole seda debatti mõtet pidada, sest kui geoloogiateenistuse teadlased leiavad, et see varu pole piisav või seda pole selle tehnoloogiaga või looduskahjuga võimalik kasutusele võtta, siis me tõmbame sellele joone alla ja selle varuga pole midagi teha," lausus Michal.

Küll kohtus kliimaminister sel nädalal Rakveres Lääne-Virumaa omavalitsusjuhtidega. Ministrile anti edasi sõnum, et Eesti ei tohi fosforiidiga seotud otsustega kiirustada. Lisaks toonitati, et pooldatakse maa-alust kaevandust, mitte lahtist karjääri.

"Praegu tuleb kõigepealt uurida, mida sealsest fosforiidist üldse saab. Võib-olla on see fosforiit nii lahja, et sealt polegi mõtet seda kaevata. Aga kui seal on midagi sellist sees, mis toob Eesti riigile kasu, Eesti inimestele kasu ja sellele piirkonnale kasu, siis tuleks sellega tegelda. Aga mitte lahtistes karjäärides. Kui me ei oska seda praegu teha, siis tuleb seda teha 5, 20 või hoopis 50 aasta pärast. Aga lahtiseid karjääre ei tohi teha – sellele on minult kindel ei!" lausus Lääne-Virumaa omavalitsuste liidu esimees, Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum.

Toolse maardla fosforiidi väärtusest parema aimu saamiseks plaanitakse suve lõpus Aru-Lõuna uuringualal tuua maa peale 50 tonni fosforiiti.