Alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas on poliitikud NATO ja Euroopa Liidu tasemel rääkinud vajadusest kulutada rohkem riigikaitsele ning arendada kaitsetööstust. Eriti kehtib see just Euroopa kohta, sest Ameerika Ühendriikide kaitsetööstus on õitsenud aastakümneid. Sealseid hävituslennukeid, õhutõrjekomplekse, mitmikraketiheitjaid ja muud taolist kasutavad riigid üle maailma. Rääkimata kodumaistest tellimustest.

Euroopa Liidus on viimase aasta jooksul käivitatud mitu algatust, mis seda eesmärki kannavad ning mõni firma on avanud juba uusi tehaseid ja ehitab järgmisi. Näiteks Rheinmetall avas uue mürsutehase Põhja-Saksamaal ning plaanib järgmisi Ukrainasse ja Leetu. Alates Venemaa täiemahulise pealetungi algusest Ukrainasse on nende aktsiahind kasvanud ligi viis korda, mis on tunnistus investorite usust nende tulevikku.

Kuid see on näide vaid ühest firmast, mille tooteid – näiteks Leopard 1 ja 2 tanke – sõja ajal väga vaja on läinud. Ent kui soov on vaadata peale suuremale pildile ehk sellele, kui palju erinevad riigid ja firmad relvi tootma on hakanud, siis pole seda infot just jalaga segada.

Mitu ERR-iga rääkinud eksperti ja analüütikut nentis, et raske on leida korralikku ja ülevaatliku infot, mis ei oleks äri- või riigisaladusega kaetud.

"Oleme kuulnud arve Euroopa Komisjonist Brüsselis, et näiteks laskemoona tootmine on kahekordistunud viimase aasta jooksul ja veelgi 2025. aastal. Seega tootmine kasvaks ühelt miljonilt aastas kaheni alates 2025. aastast. Aga on sisuliselt võimatu seda infot kontrollida ja isegi omada sellist koondinfot, sest kellelgi pole täpselt ülevaadet, mis toimub üle kontinendi. Loomulikult selline info on ka saladus, sest see on seotud äridega ja sellega, millised tootmisvõimekused neil on. Samuti sellega, mida valitsused soetavad. Seega on väga raske vastata sellele küsimusele," selgitas väljaande Euractiv kaitsereporter Aurelie Pugnet.

Küll aga on see ülevaade õnneks olemas riigijuhtidel, kellel ligipääs riigisaladusega kaitstud informatsioonile. Peaminister Kaja Kallase sõnul näitavad juba avatud ja planeeritud tehased, et sektoris on liikumist. Eriti võrreldes näiteks aastataguse ajaga, mil relvatöösturid kurtsid talle, et neil pole tellimusi ning uusi tootmisliine pole võimalik avada.

"Jah, see seis on muutunud. Ma olen kaitsetööstuse ettevõtetega ka kohtunud. Ja järjest, kui te vaatate, erinevaid tehaseid avatakse üle Euroopa erinevates kohtades, siis seda tööstuse toodangut suurendatakse sellepärast, et tellimusi nüüd on. Aga siiski, neid tellimusi võiks olla ka rohkem," rääkis Kallas.

Kusjuures relvatöösturite sõnul on neil omajagu probleeme raha kaasamisega kapitaliturgudelt. Nimelt ei taha suur osa finantssektorist neile raha laenata ning ka Euroopa Investeerimispank ei tohi raha paigutada relvadesse, laskemoona või kaitsetaristusse. Seda probleemi arutati põhjalikult ka eelmisel nädalal Brüsselis toimunud Euroopa kaitse ja julgeoleku tippkohtumisel.

"See trend on liikunud vales suunas, mõjutades ka teisi sisendeid. Asi on oskustes, energias, kindlustuses ja kommertstehnoloogiates. Meil on nüüd näiteid, mida eelmisel aastal polnud, kus suured firmad keelduvad tööpinkide müümisest kaitsefirmadele, sest nad ei taha kaitsetaustaga klienti," rääkis Euroopa Kaitsetööstuse assotsiatsiooni ASD peasekretär Jan Pie.

Ent relvatöösturite sõnul on veel suuremaks probleemiks killustatus. NATO tasemel on küll kokku lepitud erinevad kaliibrid ja standardid, kuid tegelikult tellivad kõik riigid ikkagi rätsepatooteid. See tähendab, et tootmist ei saa suuremaks skaleerida ning hiljem sõjaolukorras tekib probleeme ka relvasüsteemide omavahelises sobitumises.

"Meil on Euroopas olemas standardsed tankid, mille nimi on Leopard. Soome, Norra, Taani, Rootsi, Hispaania, Portugal, Šveits, Saksamaa ja Kreeka kasutavad neid. Mis te arvate kas kõiki neid Leopardi tanke saaks opereerida erinevate riikide poolt? Ei. Nad kõik tahavad enda omi. Tahavad enda raadioid, enda navigatsioonisüsteeme, enda tulekontrolli, sensoreid. Ja siis algab asi ka veel logistikast ja varuosadest. Eriti Ukrainas, kui üks riik kasutab nii palju erinevaid tüüpe, selles pole mingit loogikat," kommenteeris kaitsetööstusettevõtte KNDS tegevjuht Frank Haun.

Seega on parim võimalus relvasüsteemide ühtlustamiseks ühishanked, mida näiteks Euroopa kaitsetööstuse strateegia ja fondiga teha soovitakse. Selle algatuse suurimaks probleemiks on praegu aga see, et kellelgi pole õrna aimugi, kust peaks tulema 100 miljardit eurot, mille kaubandusvolinik Thierry Breton on välja lubanud.