"Ma keeldun tunnistamast neid valimisteks. See oli spetsiaalne nimetamisoperatsioon, sest need ei olnud valimised," ütles Kallas Euroopa Ülemkogule saabudes rahvusvaheliste meediaväljaannete reporteritele.

Kallase sõnul tegelevad Venemaa võimud valimiste etendamisega, et näidata, justkui ka neil toimuks valimised, ehkki nad ka ise ei usu seda.

"Tegelikult on need suunatud ka sellele, et õõnestada meie valimisi, meie demokraatiat. Siis nad saavad öelda, et see on kõik üks ja seesama," selgitas Eesti peaminister Venemaa võimude motiive.

"Seepärast me ei peaks neid nimetama valimisteks. Ma leian ka, et kuna me ei saa neid nimetada valimisteks, siis me ei saa teda tunnistada ka presidendiks," lisas Kallas, viidates Venemaa kauaaegsele liidrile Vladimir Putinile. "Ta on lihtsalt Putin," sõnas Eesti valitsusjuht.

Kallase antud nimetust Venemaal 15.–17. märtsini peetud niinimetatud presidendivalimistele võib pidada torkeks Venemaa liidri Putini suunas, kuna Putin keeldub 2022. aasta 24. veebruaril alustatud täiemahulist sõjalist kallaletungi Ukrainale nimetamast sõjaks, nõudes, et selle asemel kasutataks väljendit "sõjaline erioperatsioon". Vene võimud karistavad neid, kes nimetavad Ukrainas toimuvat sõjaks.

Alates 2000. aastast Venemaad valitsenud Putin vormistas valimistega endale järgmise kuueaastase ametiaja.