Oluline reedel, 22. märtsil 22.36:

- Ukraina päästeamet: rünnakus hukkus kolm inimest, veel kolm on teadmata kadunud;

- Ukraina tulistas alla 151 Vene raketist ja droonist 92;

- Ukraina energeetikaminister: tegemist on viimase ajaga suurima rünnakuga Ukraina energiataristule;

- Vene väed korraldasid uue raketirünnaku Odessa oblastile;

- Vene rünnakus sai tabamuse Dnepri jõel asuv hüdroelektrijaam;

- Hiina: Ukraina ja Venemaa on lahenduse osas teineteisest väga kaugel;

- Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukrainale;

- Prantsuse suursaadiku sõnul on Macroni ideest huvitatud riike;

- USA toetab Venemaa külmutatud varade suunamist Ukraina toetamiseks;

- Zelenski nimetas ebaõiglaseks Venemaa vilja jõudmist Euroopa turule

- Ukraina: ööpäevaga tegime kahjutuks 870 Vene sõdurit;.

Esimesed Ukraina piloodid läbisid Suurbritannias baaskursuse

Esimesed Ukraina piloodid läbisid Suurbritannias lendamise ja keeleõppe baaskursuse ning enne, kui alustavad väljaõpet F-16 lennukitega lendamiseks, suunduvad nad Prantsuse õhujõudude korraldatavatele täiendkursustele, edastas reedel uudisteagentuur Unian.

Esimeses rühmas on 10 pilooti.

Briti kaitseministeerium ütles avalduses, et need piloodid moodustavad ühel päeval esimese kaitseliini Ukraina õhuruumi kaitsmisel Venemaa diktaatori Vladimir Putini vägede eest.

"Tahaksin õnnitleda neid vapraid piloote põhikoolituse läbimise puhul siin Ühendkuningriigis. Tänu kuninglike õhujõudude kogu maailmas tuntud asjatundlikkusele on need piloodid saanud parima võimaliku väljaõppe ja on nüüd sammukese lähemal ühinemaks võitlusega Putini ebaseadusliku sissetungi vastu," ütles Briti kaitseminister Grant Shapps.

Ukraina päästeamet: rünnakus hukkus kolm inimest, veel kolm on teadmata kadunud

Ukraina päästeamet teatas kella poole kümne seisuga, et Vene raketi- ja droonirünnakus hukkus vähemalt kolm tsiviilisikut, samuti on teadmata kadunud kolm inimest ning viga sai 14.

Kaks inimest sai surma ja kaheksa viga Hmelnõtskõi linnas, Zaporižžjas sai surma üks, jäi teadmata kadunuks kolm ja sai viga kuus inimest.

Andmed on täpsustamisel ning rünnakutest räsitud linnades töötavad sündmuskohtadel päästjad.

Zaporižžja oblasti administratsiooni juhi Ivan Fedorovi sõnul tulistas Venemaa linna pihta peaaegu 20 raketti ning kahjustatud on nii energia- kui tsiviiltaristu. Hävitatud ja kahjustatud on taristuobjektid, samuti sai kahjustada 10 eramaja ning üle 35 kortermaja.

Vene väed korraldasid uue raketirünnaku Odessa oblastile

Vene väed korraldasid reede õhtul uue raketirünnaku Ukraina Odessa oblastile, kasutades ilmselt ballistilist raketti Iskander, fikseeriti tabamus, teatasid Ukraina relvajõud.

"Vaenlane jätkab aktiivset drooniluuret merelt ja kasutas taas ballistilist (raketti) Odessa oblasti vastu. Ründas ajutiselt okupeeritud Krimmist, ilmselt Iskander-M-iga, püüdes hävitada regiooni taristut," ütles Lõuna väerühma pressiteenistus.

Rakett põhjustas tulekahju, mis operatiivselt likvideeriti. Esialgu pole kannatanutest teada antud.

Ukraina tulistas alla 151 Vene raketist ja droonist 92

Ukraina õhuväe ülem Mõkola Oleštšuk teatas, et Ukraina õhutõrje tulistas öösel vastu reedet toimunud Vene raketi- ja droonirünnaku ajal alla 55 Vene ründedrooni Shahed-131 ja Shahed-136, 35 tiibraketti H 101 ja H-555 ning kaks juhitud raketti H-59.

Kokku kasutas Venemaa rünnakus 151 raketti ja drooni. Konkreetselt kasutas Venemaa rünnaku toimepanemiseks 63 ründedrooni Shahed-131 ja Shahed-136, 12 ballistilist raketti Iskander-M, 40 tiibraketti H-101 ja H-555, viis tiibraketti H-55, seitse raketti Kinžal, kaks juhitud raketti H-59 ja 22 juhitud õhutõrjeraketti S-300 ja S-400.

Venemaa lasi droonid välja Krasnodari krais asuva Primorsko-Ahtarski linna territooriumilt, raketid Iskander-M Belgorodi oblasti ja okupeeritud Krimmi territooriumilt, raketid S-300 ja S-400 Belgorodi ja Kurski oblasti territooriumilt ja raketid H-59 okupeeritud Zaporižžja oblasti territooriumilt.

Tiibraketid H-101 ja H-555 lasid välja strateegilised pommitajad Tu-95MS, tiibraketid H-22 pommitajad Tu-22M3 ja raketid Kinžal lennukid MiG-31K.

Venemaa: õhurünnakud olid kättemaksuks Ukraina piirirünnakute eest

Venemaa ütles reedel, et andis Ukraina pihta rea massiivseid õhulööke kättemaksuks Ukraina rünnakute eest Venemaa piirialadele.

Ukraina poolel võitlevad vene vabatahtlikud tegid eelmisel nädalal mitu haarangut Venemaa territooriumile ning sagenesid ka piiriülesed suurtüki-, drooni- ja raketirünnakud.

Ukraina energeetikaminister: tegemist on viimase ajaga suurima rünnakuga Ukraina energiataristule

Ukraina energeetikaminister Herman Haluštšenko teatas reedel, et Vene raketi- ja droonirünnak Ukraina energiataristule öösel vastu reedet oli viimase aja kõige ulatuslikum.

Haluštšenko sõnul on rünnaku eesmärgiks tekitada suuri häireid Ukraina energeetikasüsteemi toimimises.

Minister kinnitas, et tabamuse said mitme oblasti elektrijaamad, alajaamad ja elektriliinid.

Ta lisas, et rünnaku käigus jäi vooluta ka Venemaa poolt okupeeritud Zaporižžja tuumajaama Ukraina elektrivõrguga ühendav elektriliin.

Vene rünnakus sai tabamuse Dnepri jõel asuv hüdroelektrijaam

Ukraina ametnikud kinnitasid varem sotsiaalmeedias levima hakanud infot, et Vene raketitabamuse sai Zaporižžja linnas asuv hüdroelektrijaam. Tegemist on Dnepri hüdroelektrijaamaga (DniproHES), mis on suurim hüdroelektrijaam Ukrainas.

Samuti tabas Vene rakett trolli, millega sõitsid tööle elektrijaama töötajad. Mariupoli eksiilis oleva linnapea nõuniku Petro Andrijuštšenko sõnul viibisid tabamuse ajal trollis inimesed.

Sotsialameedias avaldatud kadritest on näha, et troll põles maha. Võimalike hukkunute arvust pole veel andmeid, kuid viga said kümned inimesed, teatas Zaporižžja oblasti administratsiooni juht Ivan Fedorov.

Liikumine elektrijaama tammi üle on piiratud, samas tamm ise pole mõranemise ohus, märkis Ukraina Desinformatsiooni Tõkestamise Keskus. Vene propagandistid hakkasid juba levitama väiteid tammi hävitamisest.

Russian forces hit the Dnipro Dam in Zaporizhzhia this morning, the dam is currently burning. pic.twitter.com/IpAPXcMoP9

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) March 22, 2024

Leedu andis Ukrainale üle süsteemid võitluseks droonide vastu

Leedu jätkab Kiievi sõjalist toetamist, reedel jõudsid Ukrainasse süsteemid võitluseks droonide vastu.

Leedu kaitseministeerium märkis, et sõjaline abi Ukrainale sisaldab mitmesugust relvastust, seal hulgas laskemoona, droone ja droonivastaseid seadmeid, samuti sõjaväelaste väljaõpet, rasketehnika remonti ja muud, vastavalt Ukraina vajadustele.

Leedu on välja töötanud ka Ukraina toetamise pikaajalise plaani, mille kohaselt eraldatakse aastatel 2024-2026 selleks otstarbeks 200 miljonit eurot.

Hiina: Ukraina ja Venemaa on lahenduse osas teineteisest väga kaugel

Hiina näeb suuri erimeelsusi Venemaa ja Ukraina vahel sõja lõpetamise lahenduse osas, ütles reedel pärast ringreisi lõpetamist Pekingi Euraasia saadik Li Hui.

Peking on püüdnud positsioneerida end Ukraina konfliktis vahendajana, nõudes poliitilist lahendust ja pidades mitu läbirääkimiste vooru.

Kuigi Hiina võimud väidavad, et on konfliktis neutraalsed, siis on neid kritiseeritud selle eest, et nad keelduvad Venemaad Ukrainasse sissetungi eest hukka mõistmast.

Pekingis pärast oma reisist Venemaale, Ukrainasse ja Euroopa Liidu riikidesse meediat ja diplomaate teavitades ütles saadik Li, et näeb Kiievi ja Moskva vahel märkimisväärset lõhet rahukõneluste teemal.

"Vaatamata eesolevale auklikule teele nõustuvad lõpuks nad kõik, et sõda tuleb lahendada pigem läbirääkimiste kui relvade abil," oli diplomaat veendunud.

Kõik osapooled tunnistavad tema sõnul praeguse olukorra jätkuva halvenemise ohtu.

"Ja nad kõik nõustuvad Hiina üleskutsega olukorda jahutada ning ootavad Hiinalt konstruktiivsemat rolli," lisas saadik.

Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukrainale

Venemaa korraldas öösel vastu reedet järjekordse raketi- ja droonirünnaku Ukrainale.

Kell 22.41 teatas Ukraina õhuvägi Vene droonirünnaku algusest. Ajapikku laienes droonirünnaku oht Lõuna-Ukraina oblastitelt enamikele Ukraina oblastitele. On tulnud teateid Vene droonide aktiivsusest Odessa oblastis.

Kell 3.39 teatas Ukraina õhuvägi, et Venemaal on registreeritud rakettide välja tulistamist strateegilistelt pommitajatelt Tu-95MS.

Kui kella nelja paiku teatati raketiohust Lõuna-Ukrainas, siis pool viis hakkas töötama õhuhäire ka Kiievis. Kell 5.17 laienes raketirünnaku oht kõikidele Ukraina oblastitele.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas kella viie paiku, et linnas kõlas umbes 15 plahvatust ning esineb elektrikatkestusi. Terehhov ei öelnud, kas Vene rünnaku käigus sai keegi viga või mitte.

Ka Zaporižžja linnas kõlas 12 plahvatust. Zaporižžja oblasti administratsiooni teatel on rünnakus hävinud seitse elumaja ja veel 35 sai kahjustada. Rünnaku tagajärjel on vigastatuid ning kannatanute arv on täpsustamisel.

Teated plahvatustest tulid ka Lääne-Ukrainas asuvast Hmelnõtskõi oblastist, Hmelnõtskõi linnas katkes elektrivarustus.

Raketirünnaku järel katkes elektrivarustus ka Dnipropetrovksi oblastis asuvas Krõvõi Rihi linnas. Linnapea Oleksandr Vilkuli sõnul ründasid linna nii Vene droonid kui raketid ning on saanud tabamuse "kriitilise tähtsusega taristuobjektid".

Alla tulistatud drooni rusud kahjustasid ka energiataristu objekti Lvivi oblastis.

Kell 7.06 teatas Ukraina õhuvägi drooni- ja raketirohu lõppemisest enamikes oblastites, õhuhäire jätkab tööd veel Ida-Ukrainas.

Prantsuse suursaadiku sõnul on Macroni ideest huvitatud riike

Prantsusmaa suursaadik Ukrainas Gaël Veyssière ütles neljapäeval, et on olemas riike, kes on huvitatud president Emmanuel Macroni ideest saata vajadusel Ukrainasse vägesid, edastasid uudisteagentuurid UNIAN ja Ukrinform.

Ukrinformi teatel tuletas suursaadik ühtlasi meelde, et Prantsusmaa seisukoha järgi punaseid jooni ei ole ja millegi tegemisest hoiduda pole vaja isegi siis, kui selleks on vajadus vägede kohaloleku järele Ukrainas.

"Võime öelda, et see pole välistatud. Meie jaoks on see väga võimas signaal, et me tugevdame oma toetust Ukrainale. Me ei piira end mitte mingisuguste piiridega," kinnitas saadik.

Diplomaat rõhutas siiski, et Prantsusmaa ei kavatse Venemaad rünnata.

"Kuid me oleme valmis tegema kõike, mis on vajalik Ukraina toetamiseks. Seda me üritamegi teha. See ei ole meie sõprade ja partneritega kokku lepitud, kuid on riike, mis on sellest huvitatud. Neid ideid arutatakse," selgitas diplomaat.

Saadiku hinnangul tooks Venemaa võit Ukrainas kaasa maailmas veelgi riskantsema olukorra, sest paljud riigid soovivad julgeolekuohu tõttu liituda tuumaklubiga.

"Oleks suur viga arvata, et kõik on kaitstud ja USA annab tuumavarju. Sõda Ukrainas mõjutab tasakaalu kogu kontinendil," lisas diplomaat.

Venemaa ei tohiks eeldada, et Lääs piirab oma toetust Ukrainale üksnes relvatarnetega, ütles neljapäeval Prantsusmaa relvajõudude staabiülem kindral Thierry Burkhard.

Kindrali avaldus tuleb pärast seda, kui Prantsuse president Emmanuel Macron purustas veebruari lõpus suure tabu, kui viskas õhku võimaluse saata Ukrainasse lääneriikide sõdureid.

"Sõda lõpeb, kui Venemaa lõpetab ründamise," ütles Burkhard ajakirjanikele pärast Pariisis peetud kõnelusi uue NATO liikmesriigi Rootsi relvajõudude juhi kindral Micael Bydeniga.

"Vene režiimi juht Vladimir Putin on oma operatsiooni üles ehitanud ideele, et Lääs ei lähe kunagi Ukrainasse, vaid tarnib lihtsalt relvi," ütles Burkhard.

"Peame talle näitama, et ta ei saa selle loogika abil lõpuni minna, sest see idee pole õige," lisas kindral.

"Ukraina sõda puudutab meid, sest oleme seotud selle tagajärgedega. Eurooplased peavad seetõttu suutma võtta riske, et tagada Euroopa julgeolek järgmisel kümnendil," jätkas sõjaväelane.

Hoolimata vaidlustest tema sõnavõttude üle, on Macron keeldunud taganemast ja kinnitanud, et tema avaldused olid hästi läbi mõeldud, kuid rõhutades samas ka, et Prantsusmaa ei järgi Moskvaga suhete eskaleerimise loogikat.

"Presidendi eesmärk on panna Putin mõistma, et oleme teadlikud sellest, mis on Ukrainas kaalul," ütles Burkhard.

USA toetab Venemaa külmutatud varade suunamist Ukraina toetamiseks

USA toetab ettepanekut emiteerida Ukraina jaoks 50 miljardi dollari väärtuses võlakirju, milleks kasutatakse Venemaa külmutatud varasid, vahendas neljapäeval meediaväljaande Bloombergi informatsiooni uudisteagentuur UNIAN.

Väljaande teatel näeb ettepanek ette ühendada juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 riikide ja Euroopa Liidu poolt külmutatud Venemaa keskpanga vara 280 miljardi dollari väärtuses eriotstarbeliseks rahastamisvahendiks, millest saadav tulu läheb niinimetatud vabadusvõlakirjadeks.

Rohkem kui kaks kolmandikku Venemaa külmutatud varadest on külmutatud Euroopa Liidus, kus need teenivad aastas umbes 3,6 miljardit dollarit puhaskasumit. Kavandatavast võlakirjapakkumisest saadav tulu oleks peaaegu võrdne 60 miljardi dollari suuruse USA abiga, mis on endiselt Ühendriikide kongressis sisetülide tõttu takerdunud.

"Arutelud on varajases staadiumis ja käimas," ütles üks Bloombergi allikatest.

Mõned G7 riigid, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa, on väljendanud uue idee suhtes ettevaatlikkust. Mõned Euroopa liiduriigid, sealhulgas Eesti, on kutsunud liitlasi üles julgemalt asjaga edasi liikuma.

Euroopa Liidu liidrid teatasid neljapäeva hilisõhtul ühisavalduses, et leppisid kokku edasi liikuda plaaniga kasutada Venemaa keskpanga külmutatud varadest saadavat kasumit Ukraina relvastamiseks.

Euroopa liidrite vaheliste kõneluste keskmes olev ettepanek võib Kiievi jaoks vabastada nende hinnangul umbes kolm miljardit eurot aastas, kui see on saanud lõpliku rohelise tule.

Soome peaminister Petteri Orpo kinnitas neljapäeval Brüsselis ajakirjanikele, et kohtumisel toetati tulevast ettepanekut, mille kohaselt saab külmutatud Venemaa vahenditest saadavat intressitulu kasutada Ukraina relvaostudeks. Ka Ungari ei teinud seekord otsuse tegemisel takistusi.

"Olen rahul, et kohtumine oli nii ühtne ja otsustav," märkis Orpo.

Ettepaneku menetlemine jätkub Euroopa Liidu tasandil.

Zelenski nimetas ebaõiglaseks Venemaa vilja jõudmist Euroopa turule

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval Euroopa Liidu (EL) liidrite poole pöördudes, et on ebaõiglane võimaldada Venemaa teravilja piiramatut juurdepääsu Euroopa turule, piirates samal ajal importi Ukrainast.

"Venemaa juurdepääs Euroopa põllumajandusturule on endiselt piiramatu," ütles Zelenski videolingi vahendusel.

"Ja samal ajal, kui Ukraina vili kallatakse teedele või raudteerööbastele, veetakse Euroopasse endiselt Venemaa tooteid, aga samuti kaupu [Vladimir] Putini kontrollitud Valgevenest – see pole õiglane," jätkas riigipea.

Ukraina: ööpäevaga tegime kahjutuks 870 Vene sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 434 710 (võrdlus eelmise päevaga +870);

- tankid 6840 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 13 111 (+37);

- suurtükisüsteemid 10 775 (+35);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1018 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 723 (+2);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 8388 (+23);

- tiibraketid 1953 (+31);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 287 (+45);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1749 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.