Kallas ütles, et kui ta läinud neljapäeval valitsuse pressikonverentsil võimalikule tagasiastumisele viitas, polnud tal selleks mingit avaldust või teksti ette valmistatud, lihtsalt hetk tundus õige.

"Minu jaoks ta oli teatud hetke erinevate kirjade tagasiside momentum ehk kõik asjad kogunesid kuidagi kokku," rääkis Kallas Vikerraadio saates "Uudis+". "Kui enne seda [valitsuse pressikonverentsi – toim] veel tuleb mõni kiri, mis ütleb, et selle asjaga me ka edasi ei liigu ja sellega me ka edasi ei liigu, siis ju aeg oli täpselt see."

Kallas märkis, et valitsuspartnerid peaks kokkulepetest kinni pidama, probleeme arutama või otse ütlema, kui mõnda asja tõesti teha ei saa.

"Kõige rohkem väsitab see, kui teema nagu liiguks, aga tegelikult ei liigu ka," sõnas Kallas. "Ma pigem noore riigitasandi poliitikuna ei ole sellega harjunud ja ma arvan, et ei harjugi ära. Tahaks konkreetsemaid kokkuleppeid, konkreetsemaid tegevusi."

Ministri otsus sõltub suuresti kahest algatusest

Erinevaid vaidlusteemasid, nagu poliitikas ikka, on mitu. Alates küsimusest, kas ühistranspordi dotatsiooni puudujäägi peaks katma valitsuse reservist või regionaal- ja põllumajandusministeeriumi sisemistest vahenditest kuni selleni, kuidas ja missuguse eelarvega luua uus ruumiamet.

Need on paljuski tulevikuvaidlused. Akuutsemad probleemid, mis Kallasele tuska teevad, puudutavad niinimetatud Robin Hoodi programmi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse toetusmeetmeid.

"Ka seal toetuste protsessis nagu oleks kokkulepped tehtud, aga kas meie ministeerium või mõni teine ministeerium ei saa detaile lukku, et selle saaks ära otsustada," sõnas Kallas.

Kallas on nõus plaanitust väiksema tulude ümberjagamisega

Robin Hoodi, ehk mõtte jagada valdade-linnade tulubaas ümber nii, et omavalitsuste jaoks vähendataks üksikisiku tulumaksu osa ja kergitataks pensionitelt laekuvat tulumaksu osa, käis Kallas välja juba mitu kuud tagasi. Tema tahab, et riigikogu seaduse hiljemalt enne suvepuhkusele minekut ära muudaks, kuid rahandusminister Mart Võrklaev rääkis, et tarvis oleks pikemaid analüüse ja eelnõu väljatöötamiskavatsuse dokumenti.

Sisuliselt kurtsid reformierakondlased, et Kallase plaan on kokkulepitust hoogsam ja lööb jõukamate omavalitsuste tulubaasi liiga valusalt.

Nüüd on regionaalminister oma soovides pisut allapoole tulnud. Kui varem tehti juttu 50 miljoni euro ümberjagamisest, siis nüüd räägib ta 38 kuni 43 miljonist eurost.

Sellest on abi olnud. "Enam me ei aruta selles osas, et kui suures mahus või millises mastaabis me teeme. Pigem on küsimus väikestes detailides just selles osas, et kuidas me sisustame ka Harjumaa kasvupiirkonna leevendusmeetmed," sõnas Kallas.

Kuidas disainida uute lasteaedade ehitamine kliimameetmeks?

Leevendusmeetmete seas mängib keskset rolli plaan toetada Harjumaa omavalitsusi CO2 vahenditega nii, et need saaks endale uusi koole ja lasteaedu ehitada. Arutelu käib õigemini selle üle, kas kuldse ringi valdade omaosaluse nõuet tõmmata 70 protsendilt 50 protsendi peale. Lisaks räägitakse võimalusest kergitada ühele projektile ette nähtud toetuse piirmäära.

"Meie maja on teinud sisuliselt poolteist kuud selle nimel tööd, et saada ta niiviisi sisustatud, et ta vastaks ka CO2 kontseptsioonile," rääkis Kallas, kuid lisas, et mõned küsimused ootavad veel vastuseid. "Valmis projekti mulle veel lauale pandud ei ole."

Riigieelarve strateegia seletuskiri selgitab põhjalikult, et kvoodimüügist saadud vahendeid tohib kasutada ainult nendeks projektideks, mis toetavad riigi ja Euroopa Liidu kliimapoliitikat.

Nii näiteks saab toetusi anda vanade koolimajade või lasteaedade renoveerimiseks ning selleks, et mitme vana koolimaja asemele üks uus ehitada. Aga kuldse ringi vallad vajavad lihtsalt haridushooneid juurde.

Madis Kallas ütles, et riigil on toetusmeetmete disainimiseks piisavalt ruumi, et kenasti Euroopa Liidu reeglite sisse mahtuda. Ta pakkus välja, et omavalitsus võiks uue hoone ehitamiseks mõne vanema maha lammutada. Kuid mõtteid on teisigi.

"Kasvõi see, et inimesed peaksid vähem tulevikus sõitma kuskile kaugele piirkonda kooli või lasteaeda," sõnas Kallas. "Seal on päris palju selliseid disainimise kohti."

50 miljoni eurone meede põllumaa riigile ostmiseks

Teine Madis Kallasele muret teinud arutelu käib Maaelu Edendamise Sihtasutuses loodud põllumaa kapitalirendi meetme üle. Meede loodi vastusena koroonakriisi mõjudele. Selle toel said põllumehed maa riigile müüja ja kohe uuesti rendile võtta lubadusega, et nad maa viimaks tagasi ostavad. Niimoodi said ettevõtjad vaba kapitali.

Alates läinud suvest pole MES uusi taotlusi vastu võtnud, sest koroonakriis lõppes ära. Mõnda aega tagasi pöördusid põllumehi ühendavad organisatsioonid riigi poole ja palusid meetme tingimustest koroonakriisile viitavad lause välja võtta.

Madis Kallas on ettevõtjatega päri, kuid reformierakondlased palusid talt analüüsi, mis näitaks, et riigi raha läheks kindlasti asja ette.

Kallase sõnul tehti neis läbirääkimistes edusamme pärast seda, kui rahandusminister Võrklaev MES-i juhtidega kokku sai.

"Tegelikult me oleme kokku leppinud, et see maht peaks tulema kuskil 45–50 miljonit eurot," kinnitas Kallas. "Nüüd me oleme takerdunud juriidilisse lahendusse ehk kas seda tuleb läbi riigikogu teha või selle saab teha valitsuse otsusega."

Kell kukub 17. aprillil

Kallas ei tõtta ütlema, et nii Robin Hoodi kui ka kapitalirendi asjus on kõik kokku lepitud. Siiski loodab ta, et märtsi lõpuks on need teemad lukus.

"Ma olen tõesti võib-olla liiga optimistlik ja liiga naiivne. Kogu aeg tundub, nagu oleks juba kohal," rääkis Kallas ja lisas, et on enda jaoks selge tärmini seadnud.

"Mina olen öelnud, et kui aasta jooksul regionaalminister ei suuda piisavalt panust anda regionaalse ebavõrdsuse vähendamisse ja Eesti põllumajanduse olukorra parendamisse, siis ta peaks korduvalt ja korduvalt peeglisse vaatama ja endale tunnistama, et ta ei ole suutnud neid eesmärke täita, mis tegelikult maainimestel ja põllumeestel on temale olnud," sõnas Kallas.

Regionaalminister astus koos Kaja Kallase valitsusega ametisse läinud aasta 17. aprillil. Kui selle aasta samaks kuupäevaks pole Madis Kallas oma eesmärke täitnud, saab Eesti tema sõnul uue regionaalministri otsida.