Jussi Halla-aho leidis, et kui kärbitakse kõiki inimestele olulisi teenuseid, siis tuleks kärpida ka Yle rahastamist. See pole siiski esimene kord, kui Soomes leitakse, et rahvusringhääling saab riigilt liiga palju raha. 

Ajaleht Helsingin Sanomat võrdles juba varem Yle eelarvet teiste Põhjamaade avalik-õiguslike meediaettevõtete eelarvetega. Selgus, et kui eelarved laias laastus rahvaarvuga jagada, siis Norra ja Soome kulutavad ringhäälingute peale pea sama palju raha. Norras saab ringhääling ühe elaniku kohta seitse protsenti rohkem raha. Norra on aga tunduvalt rikkam riik kui Soome. 

Teised ringhäälingud kulutavad ringhäälingute peale vähem raha. Eestis saab ringhääling ühe elaniku kohta ligi 70 protsenti vähem raha kui Yle. 

Yle sai 2022. aastal riigilt 506 miljonit eurot, umbes pool (236 miljonit eurot) kulus personalikuludeks. ERR-i aastaeelarve on oluliselt väiksem, vaid 42 miljonit eurot. ERR-i juhatuse esimees Erik Roose on öelnud, et Eesti Rahvusringhääling on Euroopa avalik-õiguslike ringhäälingute seas rahastuselt kolme viimase hulgas.