Detsembrikuu jooksul esitavad ühistranspordikeskused transpordiametile oma rahavajadused ja soovid. Selle info pealt teeb transpordiamet ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kas ja missuguse piletihinnaga võiks bussisõit uuel aastal näiteks maakonnaliinidel toimuda. Praegu on enamikel maakonnaliinidel nullpilet.

Transpordiameti andmetel pole laekunud soove mõne liini piletihinda muuta. Ka majandusministeeriumi teede- ja raudteedeosakonna juhataja Ain Tatter rääkis, et riigipoolsed juhised on vähemalt uue aasta esimeses kvartalis mitte suuri muudatusi tasuta bussisõidus teha.

"Kõrges inflatsioonikeskkonnas ei ole mõistlik olulisi hinnakorrektsioone teha, et sellele inflatsioonile hagu juurde anda. Pluss see, et on väga palju määramatust nende veoteenuste sisendhindadega, mida teevad siis kütusehinnad," selgitas Tatter.

"Me esimese kvartali analüüsi põhjal siis vaatame, täpsustame, mis eelarvevõimalused tegelikult on ja kas siis on vajalikud mingid piletihinna korrektsioonid või mitte," lisas ta.

Reisijad on saanud maakonnaliinidel priilt sõita alates 2018. aasta teisest poolest. Kui tol ajal oli riigi dotatsioon ligi 35 miljonit eurot, siis 2019. aastal juba üle 40 miljoni euro. Tatteri sõnul on indikatsiooni järgi järgmisel aastal riigieelarvelise toetuse vajadus vähemalt 60 miljonit eurot.

"Kui me vaatame nüüd Eesti Panga prognoose, mis puudutavad tarbijahinnaindeksit, kütust, siis pigem selle rahaga tõepoolest välja ei tule. Kui nüüd hinnakeskkond oluliselt ei muutu, siis on vaja tõepoolest kuskilt lisavahendid leida."

Ühistransporditoetusteks, mis hõlmab lisaks bussidele ka laevu ja lennukeid, on riigieelarves ette nähtud suurusjärgus 90 miljonit. Üks võimalus lisaraha leidmiseks on loota, et laeva või lennuki poolel plaanitud mahus kulutusi ei teki või tekivad mingid ülejäägid, mida on võimalik bussitranspordi doteerimiseks ümber mängida. Samas mõlgub mõttes ka variant kehtestada vajadusel bussipiletile ikkagi hind ka piirkondades, kus praegu saab tasuta sõita, ütles Tatter.

Tatter ütles, et ministeerium teeb esimese kvartali põhjal analüüsi, kui suur puudujääk võiks olla ja mis on selle võimalikud katteallikad.

"On poliitilise tahte küsimus, et kui me omadega välja ei tule, siis piletitulu on üks komponent, kus saaks kallinevust katta. Aga see on siis juba otsus, et kas seda puudujääki kaetakse riigieelarvest täiendavate vahenditega või piletitulust. See on tegelikult see dilemma," selgitas Tatter.