Ornitoloogid muretsevad, et kiirustamine tuulikute rajamisel ohustab linde

Energiakriis on valusalt esile tõstnud Eesti vajaduse tuuleenergia järele. Ornitoloogid aga kardavad, et tuulikute rajamisel ei hinnata põhjalikult mõju lindudele ja nii kannatab ka eesmärk loodust säästa.
Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu hoiatab, et Eestis ei saa ilma lindudele liiga tegemata kunagi rajada nii palju tuulikuid kui Taanis.
"Me oleme väga olulisel kohal Euroopa lindude rändeteel. Siit läheb neid läbi miljonites. Taanis on need numbrid kindlasti väiksemad kui siin," ütles Võhandu.
Linnud ei oska alati tuulikulabasid vältida ja kui oskavad, siis võivad meretuulepargid linnud tõrjuda madalikelt, kus nad puhkavad. See võib tähendada, et osal lindudel saab võhm mere kohal otsa või nad ei leia piisavalt toitu. Seetõttu teeb Võhandule muret näiteks Liivi lahe tuulepargi rajamine.
"Põhimõtteliselt on seal vaja uurida kolme aspekti. On vaja vaadata, kui palju ja kus seal linnud peatuvad? Kui palju sealt lindusid läbi rändab? Kuna Kihnu lähedal on palju laidusid, kus on suured linnukolooniad, siis mis osas kasutavad seal pesitsevad linnud tuulepargi ala toitumisalana? Kolme aspekti on vaja vaadata. Eesti Energia on praegu otsustanud kokku loendada vaid peatuvad veelinnud ja seda rände ja pesitsemise aspekti üldse mitte uurida," rääkis ornitoloog.
Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ütles, et keskkonnamõjude hindamise programm on avalik ja uuringud peavad oleme nõuete järgi tehtud. Nurki lõigata ei saa.
"Eesti Energia on Liivi lahte arendanud juba 2010. aastate algusest. Me oleme ka koos ornitoloogidega teinud uuringuid, kuidas võimalik tuulepark võiks lindudele mõjuda. Samamoodi ka palju teisi asju," rääkis Vals.
Võhandu sõnul viitab Eesti Energia Kihnus aastal 2012 tehtud uuringutele, mille ala ei kattu tuulepargi alaga pea üldse. Ornitoloogide ühingult möödunud aasta sügiseks tellitud lähteülesannet, aga ei arvestata. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma rõhutab, et põhjalik mõjude hindamine on arendaja huvides.
"Seal on arendaja jaoks see risk, et kui lõpptulemusena need varasemad uuringud enam ei päde, mingid andmed on elus muutunud, siis keskkonnamõjude hindamine ei jõua õige lõppjärelduseni. See on asi, mis lõpptulemusena arendust hakkab mõjutama. Lõpptulemusena peavad ka riigiasutused andma keskkonnamõjude hindamisele heakskiidu," tõdes Aasma.
Toimetaja: Mait Ots








