"Praegu arutatakse ka teiste valdkondade suhtes, kas on asjakohane ja võimalik laiendada seda ka nii-öelda eesliinitöötajate suhtes. Läbirääkimised käivad ja võib-olla saab olema nii, et mitte ainult tervishoiuasutuste töötajad, vaid ka muud töötajad saaksid selle erandi alla käia," ütles Dontšenko esmaspäeval ERR-ile.

Tema sõnul on indikaatoriks see, kui inimesel ei ole viimase 24 tunni jooksul olnud palavikku ning samas ta ei ole võtnud palavikualandajaid. Samas haigusnähud võivad veel olla, aga need peaksid kindlasti olema taandumisfaasis.

"See peab olema kaalutletud otsus ja otsuse peab vastu võtma koos perearstiga. Tööandja otsustab, kui tal on tõesti vaja oma töötajat tööle, siis ta peab arvestama ka kõikide võimalike riskidega. Ja tõesti – siis tuleb kanda respiraatorit ilma väljahingamisklapita, mis on väga oluline. See võib olla kas FFP2 või FFP3 respiraator," rääkis Dontšenko.

Küsimusele, millal selline otsus võiks tulla, vastas Dontšenko: "Praegu on raske öelda. Ma tean, et need läbirääkimised käivad ja otsuse teeb muidugi vabariigi valitsus. Sotsiaalministeeriumiga oleme seda arutanud ja eks siis läheb arutelu edasi. Ei oska teile täpselt öelda seda kuupäeva praegu."

Terviseamet teatas reedel, et haiglate toimepidevuse tagamiseks leevendatakse koroonaviirusega nakatunud tervishoiuasutuste töötajate karantiinipõhimõtteid.

"Koroonaviiruse omikroni tüve põhjustatud haigust põetakse üldjuhul kiiremini ja kergemalt, mis annab meile veendumuse, et haiglate ja tervishoiuasutuste toimepidevuse tagamiseks olukorras, kus töötajaid napib, võime anda töötajatele võimaluse tööle naasta enne karantiiniperioodi lõppu. Tingimuseks on see, et võimalikud kaasnevad riskid on tööandja poolt põhjalikult läbi mõeldud ja kaalutud ning töötajal ei ole viimase 24 tunni jooksul esinenud palavikku, haigussümptomid on taandumas ning kuni täieliku tervenemiseni kantakse FFP2/FFP3 respiraatorit," selgitas terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma pressiteate vahendusel.