Prantslased on juba öelnud, et nii nagu seni, nad Malis jätkata ei saa. Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnul on Eesti samal seisukohal.

"Need alused, mis moodi me Malisse läksime, millel Mali operatsioon seisis, need on muutnud. Malis võimul olev hunta ei ole huvitatud demokraatlikel väärtustel normaalse riigi ülesehitamisest," rääkis Salm. "Ja see on juba kohale jõudnud, et väga kaua see enam seal taoliselt ei kesta."  

Prantsuse valitsuse ja Mali sõjaväehunta suhted on viimastel kuudel üha halvemaks muutunud. Pärast seda kui Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian nimetas huntat illegaalseks, saatis Mali välja Prantsusmaa suursaadiku.

Eestist jälgitakse selle Lääne-Aafrika riigi käekäiku tähelepanelikult. Kui sealsel ÜRO rahuvalvemissioonil Minusma osaleb kolm Eesti kaitseväelast ning Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM  kaks staabiohvitseri ja väljaõppemeeskond, siis sihtüksuses Takuba, mis on osa Prantsusmaa juhitud laiemast operatsioonist Barkhane, on meil kokku ligi sada meest ja naist.

Nemadki õpetavad välja Mali sõjaväelasi, kuid käivad nendega koos ka operatsioonidel. Just Takuba sihtüksuse jätkumise või lõppemise üle on viimastel nädalatel kõige enam spekuleeritud.

Herem: Venemaa võib tellida rünnakuid meie üksuste pihta

Mali missioonidel osalevatele Euroopa riikidele teevad muret ka Vene erasõjakompanii Wagneri võitlejad, kes jõudsid Malisse juba läinud aastal.

Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et meie üksused on Wagneri võitlejatest kaugel ja nende ohupilti pole sealsed sündmused otseselt mõjutanud.

"Küll aga kogu Venemaa tegevus meie ja Lääne suunal võiks tähendada seda, et näiteks läbi Wagneri korraldatakse meie pihta mingisuguseid sihitumaid rünnakuid nagu näiteks on tehtud läbi Talibani Ameerika sõdurite pihta Afganistanis," rääkis Herem, viidates sellele, kuidas Venemaa eriteenistused maksid Talibanile raha, et see ründaks just ameeriklasi.

"Selline asi on tõenäoline ka läbi Wagneri, kes on Malis kohal, maksta kohalikele, et nad ründaksid näiteks Eesti või Prantsuse üksuseid või kogu seda missiooni," sõnas Herem, kelle sõnul poleks see seotud niivõrd Ukrainas toimuvaga kuivõrd Venemaa sooviga lükata lääneliitlased Aafrika riikidest välja. See jälle annaks neile võimaluse näidata, et hoiavad ise korda. "Kuigi me teame, et riikidesse, kus nad on olnud, on jäänud maha ainult jälkus," jätkas Herem.

Seda, kui palju võib oma sõdurite hukkumine Malis mõjutada avalikku arvamust, nähti Prantsusmaal alles paar nädalat tagasi. 22. jaanuaril Gao sõjaväebaasi tabanud mürsusünnakus hukkus Prantuse 25-aastane sõdur Alexandre Martini. Õige pea kerkis Mali missioon poliitiliseks teemaks, mida muuhulgas lahatakse seoses lähenevate presidendivalimistega.

Kui Mali saatis välja Prantsusmaa suursaadiku, küsisid Emmanuel Macroni suuremad konkurendid Valérie Pécresse ja Marine Le Pen, miks pole veel lennukile pandud Mali suursaadikut. Nad küll unustasid, et Bamako (Mali pealinn - toim.) ei ole juba kaks aastat Prantsusmaale oma suursaadikut lähetanud. Aga küsimus, kas Malist peaks lahkuma, kõlab üha enam kõigis suuremates Prantsuse väljaannetes.

Norra peatas oma kaitseväelaste saatmise  

Ka Malit valitsev hunta ise muutub Takuba suhtes üha tõrksamaks. Taanlaste lahkumist nõudis Mali alles jaanuari lõpus, väites, et Taani üksustel pole riigis viibimiseks luba. Keeruline on ka teiste riikidega, millest mitmed ootavad, et Mali valitsus neile loa annaks või seda pikendaks. Veel aasta algul räägiti, et mitu riiki, teiste seas Ungari, Portugal ja Norra annavad tänavu Takubale jõudu juurde.

Neist viimane pani oma plaanid juba pausile. "Poliitiline olukord riigis muudab üksuste lähetamise ajutiselt võimatuks," teatas Norra kaitseministeerium teisipäeval.

Heremi sõnul töötavad Eesti kaitseväelased Malis tavapärases rütmis. "Nemad teevad oma tööd edasi, viivad läbi väljaõpet, viivad läbi operatsioone. Selles mingeid takistusi ei ole," sõnas Herem. "Küll aga meie ise oleme põhimõtteliselt valmis selleks, et kui 7. juulil saab meie kokkulepe Mali valitsusega läbi, siis seda ei pruugita pikendada ja me peaksime Malist välja tulema."

Sündmused võivad aga areneda veel kiiremini. Sihtüksuses Takuba osalevad riigid on juba mõnda aega arutanud, kas ja kuidas edasi minna ning Prantsuse valitsus lubab vastuseid veebruari keskpaigaks.

Kusti Salm tuletas meelde, et Eesti jaoks on Mali operatsiooni juures kõige olulisem just see, et me oleme seal koos prantslastega.

"Me saame prantslastega arendada koostööd, mis on teisendunud otseselt Eesti julgeolekukoostööks. Meil on võimalus olnud selle abil rääkida ka meie julgeolekumuredest," ütles Salm. "Esmatähtis on see, et meie koostöö Prantsusmaaga jätkuks. Me oleme seal nii kaua, kui prantslastega koostöös võimalik. Ja sealt edasi siis vaatame, kuidas see asi liigub."

Aafrikast ei lahkuta, pigem minnakse naaberriiki

Ehkki Prantsusmaa valitsus räägib üha kõhklevamal häälel Mali missiooni jätkamisest, rõhutatakse pidevalt, et Aafrikast ei lahkuta.

"Terrorismivastane võitlus jätkub ja jätkub Saheli piirkonnas. See jätkub piirkonna riikide nõusolekul," ütles teisipäeval Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian.

Kusti Salm rõhutas, et põhjus, miks prantslased ja meie koos nendega Malisse läksime, pole ära kadunud. Sahara-taguses Aafrikas on endiselt terroristide pesa ja kui seda kontrolli all ei hoia, levib see meile lähemale.

Tema sõnul on Takuba missiooni praegusele korraldusele võimalikke alternatiive küll.

"See tähendab seda, et see operatsioon tõenäoliselt peaks jätkuma kuskil lähiriikides." ütles Salm. Kaalutakse nii teisi Saheli piirkonna riike kui Lääne-Aafrikat. Võimaliku uue missiooni eesmärk oleks samuti terrorismivastane võitlus ja kohalike kaitsevägede väljaõpe.

"Kõik võivad kaardi pealt ise vaadata, seal on Niger, Burkina Faso, lääne pool on Senegal," loetles Salm. "See, kus täpselt ja mis moodi [jätkatakse], selle üle arutelud veel käivad. Me peame neid läbirääkimisi tihedalt prantslastega. Prantsusmaa kohapeal tegeleb selle olukorraga aktiivselt."

Omad probleemid on kõigis Saheli piirkonna riikides. Lisaks Malile on sõjaväelised huntad võimu üle võtnud Tšaadis ja Salmi poolt nimetatud Burkina Fasos. Küll aga käis Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly neljapäeval Nigeris ja kinnitas seal, et Prantsusmaa toetab riiki ka edaspidi.

Lahtisi otsi on veel mitmeid. Praegu räägitakse rohkem sihtüksusest Takuba. Samas pole päris kindel ka teiste Mali missioonide, ehk Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM ja ÜRO rahuvalvemissiooni Minusma tulevik.