Kuidas sünnipäeva tähistate?

Praegusel ajal suurt tähistamist ei tule. Oleme abikaasaga kahekesi, aga pean tunnistama, et me kahe meetri kaugusele üksteisest küll ei hoidu. (muheleb)

Kas vanad sõbrad tulevad akna taha laulma ka?

Minul selle kohta teateid ei ole, aga oma sõpru teades, ma ei imestaks. Õnneks on mul pisike rõdu, nii et saan sealt neid näha ka.

Te olete olnud peaminister pöördelistel aegadel ja ei teinud murdelisi otsuseid, näiteks ühetaolise tulumaksusüsteemi kehtestamine või radikaalne erastamine. Kas praeguses kriisis vajame ka erakorralisi samme? Või käitume nagu teisedki: võtame aga laenu ja jagame toetusi, ning pärast elame edasi nagu kriisi poleks olnudki?

Ma arvan, et ka praegu on aeg teha erakorralisi asju. Üks asi on ennast sellest kriisist "läbitiksutada", mida ilmselt teeme me nagunii, sest oleme hullematki läbi elanud. Teine asi on seda kriisi enda jaoks ära kasutada. Ma arvan, et Eestil on selleks kõik võimalused olemas, kui me vähegi julgeme riske võtta ja tavapäraselt käituda. Iseenesest laenuvõtmine polegi kõige hullem mõte, sest meie laenuvõimekus on väga suur tänu eelmistele valitsustele, kes pole laenu võtnud ja laenukoormust kasvatanud. Teistes riikides hakkavad vitsad peksma varasemate vigade eest. Laenu puhul on aga oluline, milleks me seda kasutame.

Kui me teeme teiste tavapäraseid vigu, paneme laenuraha betooni ja teeme riiklikke abiprogramme, siis see ei ole tõhus. Me võiksime eristuda ja investeerida sinna, kuhu teised ei investeeri. Näiteks IKT tugisüsteemide ehitamine või teaduse rahastamise suurendamine. Hea näide on kaitseministeeriumi otsus osta uusi moodsid kaatreid (Saaremaa ettevõttelt Baltic Workboats-toim.).

Peaminister Jüri Ratas ja valitsuskoalitsioon tervikuna peaks töötama selles suunas, et me eristuksime teistest riikidest, et siia tuleks investeeringud , inimesed ja teadmised?

Mina teeksin küll niimoodi.

Te olete öelnud, et me peaks tegelema rohkem Lätiga. Kas selle valguses Soome samm sisuliselt keelata reisliiklus Soome lahel oli üllatav?

Minu soovitus pöörata nägu rohkem meie lähimate lõunanaabrite poole tuli pärast Soome otsust. Soomel oli võimalus teha oluline samm, et muuta Eesti ja Soome ühiseks majandus- ja kriisiruumiks. Soome otsus seda mitte teha näitab väga hästi, millises seisus on lootus Soomega erisuhet rajada. Mul pole selle erisuhte vastu midagi, aga seda lihtsalt ei tule. Läbi häda, murede ja kriginate on ikkagi meie kaks saatusekaaslast Läti ja Leedu meile ikka kõige lähedasemad parterid.

Soomlastes olete pettunud? Meil pole õnnestunud end Põhjamaade külge ankurdada nagu lootsime?

Ma ei ole pettunud, sest olen ajaloolane. Seda on varem ajaloos ette tulnud, mõelge kasvõi möödunud sajandi kolmekümnendatele aastatele, praegu toimub täpselt sama areng.

Kolmekümnendatest aastatest rääkides. Toona tõstis suure majanduskriisi järellaines pead totalitarsim ja isolatsionism. Kas praegu võib Euroopas midagi sarnast toimuda?

Õnneks on meil olemas Euroopa Liit ja NATO, muidu võiks kolmekümnendate aastate algus korduda. Igaüks, kes kahtleb Euroopa Liidu vajalikkuses, võiks mõelda just toonastele aegadele, mis siis juhtus. See on hea näide, milleks on vaja Euroopa koostööd.

Teie koduerakonnast rääkides, miks Isamaad jälitab aastaid kehv reiting? Kas praegune madalseis, mis kõigub valimiskünnise piiril, on tingitud sellest, et ollakse EKRE lahjem koopia?

Isamaa erakonnal pole kunagi läinud arvamusküsitlustes hästi. Eesti asja ajamine ja tulevikku suunatud otsused on jooksvate muredega koormatud inimestele raskesti mõistetavad. Ma küll ütlen, et otsused võiksid olla ägedamad! Aga ma ei saa teiste eest otsustada.

Kas EKRE on tulnud Eesti poliitikasse, et jääda või on tegemist ajutise, rahuloematute protestihääli püüdva liikumisega?

Nad tulid selleks, et jääda. Nad kindlasti muunduvad, ja veel suuremaid muundumisi näeme me tulevikus. EKRE on juba praegu pöördumas oma põhivalijate vastu. Näiteks kui me vaatame nende põllumajanduspoliitikat ja hoiakut põllumajandustootjate vastu. Neid pöördeid tuleb veel. Aga see suundumus, mida EKRE esindab – riigi osaluse kasv majanduses, käskude ja keeldudega juhtimine, sellel oma rahva seas kindlasti toetajaid, seega jääb EKRE alles.

Kas Eesti on mõneti suundumas riigikapitalismi poole, riik võtab järjest suuremaid positsioone majanduses? Jällegi kolmekümnedatest aastatest rääkides, siis on ju sarnasusi. Ka siis ehitas riik õlitehaseid…

See paneb mind natuke muretsema. Sellist tendentsi on märgata ja see ei ole minu meelest õige. Sellele tuleb tähelepanu pöörata.

Vasakliberaalid väidavad, et ühiskonnas on totalitarismi ilmingud. Kas nendel väidetel on alust?

Pange tähele, et vasakpoolsed on riigikapitalismi kõige suuremad toetajad. Aga totalitarsmi ilminguid ma küll ei tunneta.

Eesti demokraatia pärast me murtsema ei pea?

Seda küll mitte. Selles suhtes on EKRE tulek poliitikasse väga positiivne.

On kaasatud need inimesed, kes olid rahulolematud?

EKRE on näide sellest, et kedagi ei jäeta kõrvale automaatselt. Väga elitaristlik hoiak on saanud kõva tagasilöögi.

Kas see Eesti, mida ta kunagi noorena lootsite, on tulnud ja teoks saanud?

Praegune Eesti on täpselt see, mida me oleme parimal kombel ehitanud. Kuna olen ise selles kaaasa löönud, siis ei tahaks selle kohta küll midagi halvasti öelda. Mina olen küll igal juhul rahul.