Ravimite tarneraskused pole üksnes Eesti probleem, vaid globaalne probleem, kuid Eesti turu väiksus jätab meid halvemasse positsiooni - esmalt jõuavad ravimipartiid ikka suurte vajadustega riikidesse, kui kusagil probleem lahenema hakkab, Eesti jääb selle toitumisahela lõppu.

Ravimipõua käes ägab kogu Euroopa. Ravimitootjate suuremad tootmisüksused asuvad Hiinas ja Indias ning kui seal mingil põhjusel tootmine seiskub või väheneb, mõjutab see kõiki.

Ent üht-teist olukorra leevendamiseks annab siiski ära teha, mistap kutsus sotsiaalminister kõik turuosalised, alates ravimiametist ja arstide ühendustest, lõpetades ravimitootjate esindajate ja hulgimüüjatega, ühe laua taha kokku.

Eestis on ravimitega kauplemine väga tugevalt reguleeritud, mistap takistab ravimipõua leevendamiseks kiireid ajutisi lahendusi rakendamast muuhulgas meie bürokraatia. Ent mitte üksnes.

Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) tõdes pärast enam kui 2,5 tundi kestnud arutelu, et probleemi saab leevendada mitmest otsast, ettepanekuid selleks laekus osalejatelt 20 ringis.

"Nende seas olid nii bürokraatia, infovahetuse kui IT-lahenduste küsimused. Ka seadusandlik tasand: arutati haigaapteekide võimalusi ravimite maaletoomisel," loetles Kiik. "Võimalused on ka apteekide igapäevases töökorralduses, et millisel ajahetkel tarneraskustest teada saadakse, kuidas registrid omavahel suhtlevad."

Kõik tehtud ettepanekud süstematiseeritakse ja kirjutatakse lahti, mida nende rakendamiseks vaja on ning kes selle eest vastutab. Ministri hinnangul võib sellise dokumendi valmimiseni minna umbes nädal.

"Mõni lahendus on ehk lihtsam, mis eeldab vaid turuosaliste kokkulepet või mõnd litsamat IT-lahendust. Mõni vajab ka määrust, valitsuse otsust," andis Kiik aimu.

Valitsus lähebki oma järgmise nädala istungil edasi aruteluga võimaldada erandkorras ravimiameti loaga haiglaapteekidele ravimite tarnimist. Selleks tuleb kokku leppida, kuidas maandada riskid Eestis müügiluba mitteomavate ravimite tarvitamise ja laovarude ülejäägiga, kui õigete ravmite tarneraskused lõppevad.

Kiige hinnangul tuleks konkretiseerida ka teatud elutähtsatele ravimitele kohustuslike laovarude nõue.

"Täna on seaduses abstraktsel kujul, et hulgimüüjatel on kohustus ravimid tagada, aga pole konkreetset kogust, palju peaks tagama. Võimalus oleks liikuda konkreetsete ettepanekute suunas," sõnas Kiik.

Minister tõdes, et vaatamata infovahetuse tõhustamisele ja leevendavatele meetmetele pole ravimite tarneraskusi täielikult ennetada ega välistada siiski võimalik, kuid turuosaliste koostöö vajab tõhustamist sellegipoolest, et tarneraskustega edaspidi paremini rinda pista.

Ümarlaual osalenud lastearst Ülle Einberg tõdes, et arstid on juba aastaid puutunud kokku sellega, et ravimid ei jõua õigeaegselt Eestisse.

"Aga patsiendid ei tohi kannatada. Peame tegema kõik, et need ravimid, mis on eluks vajalikud, oleksid Eestis kohal, selleks tuleb vähendada bürokraatiat - et ravim jõuaks tootjalt patsiendini ja see teekond oleks võimalikult kerge ja lihtne," ütles Einberg.

Arstid võtavad koostöös ravimiametiga ette elutähtsate ravimite nimekirja, et seda täiendada ja kaasajastada - selle nimekirja alusel hakatakse määrama konkreetseid kohustulikke laovarusid ja luuakse väiksema bürokraatiaga tarnimise võimalused ravimikriiside puhuks.

"Kui teatud ravimitel pole head asendusravimit kohapeal, siis oleks mõistlik laovarude suurendamine, et kui tarneraskus tekib, oleks võimalik varude najal neid inimestele siiski väljastada ja kui tarnimine taastub, saame jätkata normaalset, igapäevast tööd. Jutt käib siis kriitilistest ravimitest, millel pole turul asendust, mis ongi kindla toimeaine põhised, ilma alternatiivita, mitte köha-nohuravimid," selgitas Tanel Kiik.