"Kõik oleneb raha saamisest. Ilma investeeringuta pole meil Libertyga midagi peale hakata," ütles muuseumi juhatuse liige Merike Lang teisipäeval ERR-ile.

Kultuuriministeerium pooldab Liberty tagastamist koos rahastusega. Lang lisas, et 21. veebruaril toimunud EVM-i nõukogu koosolekul teatas kultuuriministeeriumi asekantsler ja nõukogu esimees Tarvi Sits, et ministeerium paneb hetkel valitsusele kokku riigieelarve lisataotlusi.

"Sellises olukorras oli nõukogul vaja täpsustada Liberty, muuseumide ühishoidla ja vabaõhumuuseumi külastuskeskusega seotud plaane ning prioriteete. Ühise arutelu tulemusel jõuti otsusele, et kultuuriministeerium taotleb valitsuselt riigieelarvest lisatoetust esmajoones Liberty taastamiseks koos vajalike investeeringutega, seda vastavalt EVM-i poolt esitatud tegevuskavale," selgitas Merike Lang.

Eraldi projektina taotletakse lisatoetust Põhja-Eesti muuseumide ühishoidla rajamiseks, mis lahendaks Langi sõnul paljude muuseumide, sealhulgas EVM-i kogude hoideprobleemid ning konserveerimis- ja digitaliseerimiskeskuse Kanut töötingimuste parendamise.

Lang lisas, et samas ei pruugi ühishoidla oma suurenenud mahtude tõttu tulla EVM-i territooriumile. Ta meenutas, et 2012. aastal kinnitatud muuseumi detailplaneering nägi ette ühishoidla ja külastuskeskuse rajamise muuseumi majandustsooni.

"Külastuskeskuse projekt pole prioriteetne, kui EVM-i töötajate töötingimused ja külastajatele mõeldud avalikud funktsioonid saavad täidetud Liberty tagastamise ja hoonete taastamisega," rääkis Lang. "Arvan, et asi liigub edasi siis, kui kultuuriministeerium saab aprillis-mais valmis oma ühishoidla rajamise ekspertiisi."

Seejärel saab Langi sõnul kultuuriministeerium Liberty ja teiste asjadega valitsusse minna. Lisaks peab Riigi Kinnisvara AS vormistama mõisa vabaõhumuuseumile tagastamise.

Presidendi residentsiks ehitamine oleks maksnud ligi viis miljonit

EVM on varem arvestanud, et Liberty mõisa renoveerimiseks kulub 2,8 miljonit eurot, neil endal seda raha ei ole. Kui Liberty mõisa kavandati rekonstrueerida presidendi residentsiks, ületasid kõik hankele esitatud pakkumised 4,4 miljoni euro piiri.

Lang selgitas, et riigipea residents eeldanuks ka turvasüsteeme, mida muuseumil vaja pole. Ka oleks Langi sõnul mõistlik mõisa renoveerida etapiviisiliselt, üks maja korraga. Liberty jääks renoveerimise järel EVM-i plaanide kohaselt avalikku kasutusse.

Vahepeal kavandas riik Liberty mõisa renoveerimist presidendi residentsiks, kuid president Kersti Kaljulaid ei näinud selleks vajadust.

Kokku 68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Hooned anti 2014. aasta alguses üle Riigi Kinnisvara AS-ile. Varem olid need vabaõhumuuseumi kasutuses.