"Ükski president ei peaks sel moel oma olmelisi küsimusi lahendama," ütles Raie neljapäeval ERR-ile, lisades, et endisel presidendil Toomas Hendrik Ilvesel polnud samuti isiklikult seda residentsi vaja.

"Selle kasutamine oli läbi mõeldud, projekt tehtud, uurisime teiste riikide kogemusi ja vaatasime tulevikku. Vajadus selle järele pole kuhugi kadunud ja ametis oleva presidendi otsus ei peaks olema taoliste sammude aluseks," sõnas Raie."Külalislahkust ja isiklikku suhtlemist on võimalik konverteerida poliitiliseks ja rahvusvaheliseks mõjuks. Riigipea residents ei ole pelgalt olmeliste küsimuste lahendamine vaid pigem riigi ülesannete täitmise taristu. Kui me seda ei taju, siis võibolla ongi vara residentsi jaoks."

Tähelepanuta ei tohi Raie sõnul jätta ka seda, et räämas Liberty mõisakompleks oleks tehtud presidendi kantselei rahastamisel korda ja jäänud avalikuks kasutamiseks riigi ühe esindushoonena.

Raie märkis, et Eesti vabaõhumuuseum loobus Liberty mõisast teadmisega, et sellest saab presidendi ametlik residents. "Nüüd oleks loogiline, kui see läheb taas muuseumi omandusse."

Residentsi ehitamise mõtte algatas kultuuriministrina Rein Lang

Liberty kompleksi vabaõhumuuseumilt presidendi kantseleile andmiseks ja selle residentsiks ehitamise pakkus välja Andrus Ansipi valitsuses aastatel 2011-2013 kultuuriminister Rein Lang. "Vabaõhumuuseumil pole residentsi vaja ning kogu valitsus oli üksmeelne, et sinna võiks presidendi residentsi rajada" ütles Lang neljapäeval ERR-ie. "Riigil pole nende hoonetega midagi mõistlikumat peale hakata."

Langi sõnul on veider, et riik peab toimima niimoodi, kuidas ametis oleval presidendile sobib. "Nii ei kõlba, peab olema selge, et presidendil peab olema residents ja ta peab arvestama, et tal tuleb seal elada. Kui näiteks järgmine president soovib elada Lasnamäel kolmetoalises korteris, siis kas siis tuleb terve trepikoda turvakaalutlustel mujal kolida, et turvanõuded täidetud saaksid," rääkis Lang.

Ta märkis, et Rocca al Mare on sisuliselt kesklinnas, ümbruskond on ilus ja presidendil oleks korrastatud mõisakompleksis igati sobilik ja mugav elada. Lang möönis, et küllap sai probleemiks summa, mida Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lõpuks kompleksi eest soovis.

Alo Heinsalu sõnul oleks projekt läinud riigile liialt kulukaks

Pärast Raiet presidendi kantselei direktoriks saanud Alo Heinsalu oli oma hinnangus vaoshoitum. Ta ütles neljapäeval ERR-ile, et tema ametisse asudes oli projektiga juba alustatud ja otsused langetatud. "Minu jaoks oli asju, mis tundusid ebamõistlikud ja paljudes detailides tuli plaane korrigeerida," tähendas Heinsalu, lisades, et tegemist ei olnud niiöelda kohe käiku lastava valmispaketiga mõisakompleksi renoveerimiseks.

"Minu eelkäijad presidendi kantseleis olid teinud suure töö, kuid kõik ei siiski läinud plaanipäraselt. Riigi võimalused ei langenud plaanidega kokku ehk lõppkokkuvõtteks oleks ehitus läinud loodetust kallimaks."

Presidendi kantselei otsustas loobuda Ilvese ametiajal tehtud plaanist renoveerida Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi enam kui nelja miljoni euro eest presidendi ametlikuks residentiks.

Kantselei direktor: uue residentsi rajamine pole mõistlik

"Sellisel kujul ei ole president Kersti Kaljulaidi jaoks Liberty mõisa vaja," ütles presidendi kantselei avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe kolmapäeval BNS-ile. Tema sõnul elab president Nõmmel ja töötab Kadriorus, mistõttu puudub vajadus uue kompleksi järele.

Lisaks tõi Linnamäe välja, et tõenäoliselt on Eesti rahvale oluline, et president viibiks võimalikult palju Kadriorus. Külaliste võõrustamiseks on väiksemate sündmuste jaoks võimalik kasutada Kadrioru lossi ja suuremate sündmuste jaoks näiteks Kadriorus asuvat Eesti Kunsti Muuseumi (Kumu) hooneid, rääkis pressiesindaja.

Kirjas rahandusminister Sven Sesterile teatas presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo, et presidendile uue residentsi rajamine pole mõistlik. Samuti märgib Riisalo, et presidendi kantselei ei vaja seega residentsi rajamiseks ega ka kasutamiseks eraldatud rahaliseid vahendeid, mida oli algselt ette nähtud summas 4,4 miljonit eurot.

Tiit Riisalo ütles "Aktuaalsele kaamerale", et loobumise põhjuseks on ka projekti asukohast tingitud keerukus ja kallis hind