Alates 2013. aastast kogub erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide kampaaniakulude aruandeid erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK). Poliitilised kulutused on liigendatud viite kategooriasse: reklaami-, suhtekorraldus-, publikatsioonide, avalike ürituste ja muud poliitilised kulud.

Tänavu läks kõigi valimisliitude poliitkampaania kokku maksma 857 533 eurot. Seejuures üksikkandidaadid kulutasid kampaaniale 1205 eurot. Need numbrid veel pole veel lõplikud, sest ERJK andmetel on 164 valimistel osalenud valimisliidust oma aruande ära esitanud 73 protsenti ehk 119 valimisühendust.  Üksikkandidaatidest on aruandlusega hakkama saanud 69 protsenti ehk 41 kandidaati 59-st.  ERJK aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul käib hetkel töö üksikkandidaatide ja valimisliitudega, kes pole aruandeid veel esitanud. Seejuures lisab ta, et kõigi seitse valimistel osalenud erakonna kandidaadid on isiklikke kulutusi puudutavad aruanded ära esitanud. Erakondade kantud kampaaniakulutused selguvad jaanuaris, kui poliitilised ühendused peavad esitama neljanda kvartali majandusaruandest.

“Praeguses vormis aruandluse kord kehtib juba aastaid ja seetõttu oleks põhjendatud eeldada, et ka aina suurem osa kõigist võimule pürgijatest on need reeglid endale ka selgeks teinud,” ütleb Tarand. Teisalt näitab tema sõnul praktika, et üksikkandidaatide ja valimisliitude seas on endiselt suur protsent neid, kes oma kohustusi ei tunne või siis suhtuvad neisse hooletult. “Varem või hiljem tagab järelevalve õigusriigis selle, et kõik 100 protsenti aruannetest on esitatud,” toonitab Tarand.

Tarandi sõnul otsustas ERJK eelmise nädala neljapäeval toimunud koosolekul võlgastele veel teha meeldetuletusi. “Sanktsioone hakkama rakendama järgmise aasta jaanuarist,” ütleb Tarand. Karistusena võib ERJK teha ettekirjutuse või määrata rahalise trahvi. “Viimase suhtes pöördub komisjon vajadusel politsei poole ja trahvi määrab kohus,” selgitab komisjoni aseesimees.

Probleem pole ID-kaardis, vaid teadmistes ja tahtes

Tarand tõdeb, et sel aastal tegi aruannete esitamise keeruliseks ID-kaardiga seotud probleemid, kuid need ei ole seotud nn. ID-kriisi ja sertifikaatide sulgemisega. Pigem polnud inimeste arvutites ajakohastatud veebilehitsejaid või ei kohandanud ID-kaardi tarkvara ERJK uuendatud infosüsteemiga. “Kes soovib aruannet esitada, see saab komisjoni kasutajatoe abil aruande ikka tehtud,” kinnitab Tarand.

ERJK aseesimehe hinnangul on aruannete esitamata jätmine tingitud suutmatusest viia ennast kurssi kogukonna juhtpositsioonile pürgija kohutustega. “Valimisliidud ja üksikkandidaadid lihtsalt ei tea või ei ole huvitatud valimisjärgsetest protseduuridest,” arvab Tarand.

Ta kinnitab, et ERJK koostas ja levitas küll ammu enne valimistoimingute algust juhendmaterjale kandidaadi kohustuste kohta. “Tõenäoliselt õnnestus mõnel selle info saamisest hoiduda,” märgib Kaarel Tarand.

Eelmistel, 2013. aastal toimunud KOV valimistel oli valimisliitude kampaania kogukulu 238 422 eurot. Kui kõrvale jätta Tegus Tallinna ja Savisaare valimisliidu sel aastal tehtud suurkampaania kulutused, siis teised valimisliidud kulutasid kampaaniaks 292 853 eurot.

2017. aastal kulutasid valimisliidud kõige enam reklaamile, mille peal kulutati kokku 594 948 eurot. Sellele järgnevad muud valimiskampaania kulud 126 404 euroga. Suhtekorraldus- ja avalike ürituste kulud jäid suurusjärku 58 000 eurot. Publikatsioonidele kulutati sel aastal kõige vähem ja sestap ületasid need napilt 18 500 euro piiri.