Kutser saatis enda sõnul toona perearstile e-kirja ning palus avada haiguslehe ja seda arst ka tema arvates tegi, kuid arsti juurde ta enda sõnul ei läinud.

Kutser kinnitas kohtule, et tal oli köha, nohu ja palavik. "Ma ei teadnud algul, et on vaja ka tõendit selle kohta, et ma ei ole võimeline kohtuistungil osalema," märkis Kutser.

"Ei tahtnud tulla haigena kohtusse, kuna kohtus tuleb olla terve ja adekvaatne," ütles Kutser.

Küsimuse peale, miks tema haiglusleht on praeguseks tühistatud, vastas Kutser, et ei tea seda. "Järsku tekkis paanika - pärast seda, kui küsisin kohtu jaoks tõendit," ütles Kutser ja lisas, et tervenes eelmise nädala kolmapäeval. "Siis saatsin kirja palvega lõpetada haigusleht, kuid vastust pole ma sellele saanud," rääkis Kutser.

Kohtu küsimuse peale, kas on loogiline, et 26. septembril palub patsient arsti koduvisiiti, kuid 27. septembril juba on nii terve, et soovis haiguslehe lõpetamist, vastas Kutser, et arst on haiguslehe menetluse ajal eksinud.

Kutser tõdes, et perearst oli käinud ka tema ukse taga, kuid selleks konkreetset kokkulepet pole ja seetõttu nad ka ei kohtunud.

Kohtu küsimuse peale, kas Kutseril on esitada kohtule tõend selle kohta, et ta ei saanud raskelt haigestumise tõttu protsessil osaleda, vastas Kutser eitavalt.

Perearsti poolt kohtule antud selgituse järgi palus Kutser 20. septembril töövõimetuslehe alustamist, kuid peagi sai selgeks, et kuna Kutser on töötu, pole selleks alust ja arst tühistas haiguslehe.

Mõned päevad hiljem nõudis Kutser arstilt juba tõendit selle kohta, et Kutser ei saanud raske haiguse tõttu 20. septrembril kohtuistungil osaleda, mille peale selgitas arst, et sellist tõendit ei saa tagant järele vormistada, vaid see eeldab kohtuistungi päeval tõendi taotleja vahetut läbivaatust.

Seejärel soovis Kutser arstilt koduvisiiti, mille meedik ka 26. septembri õhtul tegi, kuid Kutserit oma elukohas polnud ja ka telefonile mees ei vastanud.

Riigiprokuratuuri kinnitusel on antud juhul selge, et kohtualune jättis mõjuva põhjuseta kohtusse tulemata ning kohtul on õigus selle eest määrata rikkujale trahv.

Kohtu kinnitusel otsustab kohus jooksvalt, mida Kutseri osas teha.

Kohus vaatab linna tellitud reklaame

Kohus asus teisipäeval vaatama Tallinna linnavõimu poolt 2013. aastal enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi tellitud reklaame.

Süüdistus käsitleb Tallinna linnavõimu rahastatud niinimetatud teavutuskampaaniaid keelatud valimisreklaamidena, mis tõi kaasa süüdistuse omastamises.

Ühtlasi soovib prokuratuur teisipäeval küsitelda kaheksat tunnistajat ehk Tallinna linnaametnikke, kes räägivad reklaamidega seotud tehnilistest nüanssidest.

Kolmapäeval on aga kohtusaali oodatud tunnistusi andma inimesi kes räägivad reklaamide sisust. Teiste hulgas asub tunnistajapinki Tallinna endine abilinnapea Arvo Sarapuu, Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid ja Tallinna linnavalitsuse avalike suhete juht Ain Saarna.

Kohtuprotsessi varasem käik

Savisaare ja ettevõtjate kohtuprotsess käivitus maakohtus 12. juunil, kui kõik kohtualused märkisid, et ei tunnista end kuritegudes süüdi. Vaid eksminister Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema materjalid eraldas kohus kokkuleppemenetluse läbiviimiseks.

Kohus on seni jõudnud kuulata mitmeid prokuratuuri kutsutud tunnistajaid, teiste hulgas reklaamiärimees Paavo Pettaid, ehitusärimeest Tarvo Tederit, riigikogu liiget Siret Kotkat, Tallinna tegevlinnapead Taavi Aasa, endist ministrit Ain Seppikut, Tallinna linnasekretäri Toomas Seppa ning Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi.

Ühtlasi on käinud tunnistajatena ütluseid andmas mitmed ärimees Alexander Kofkini alluvad, ärimees Hillar Tederi firmade töötajad ja Tallinna linnavalitsuse praegused ning endised töötajad.

Süüdistatavatest on oma ütlused andnud Reiljan ja Tallinna endine linnaametnik Priit Kutser. Neist viimane lootis, et tema süüasi lõpetatakse, kuid riigiprokuratuur polnud sellega nõus. Reiljan läks aga prokuratuuriga kokkuleppele.

Kohus on jõudnud kuulata ka jälitustoimingutega kogutud helisalvestisi ja uurida kirjalikke tõendeid. Ühtlasi avaldas kohus, et ei nõustu osade kaitsjate taotlusega lõpetada nende kaitsealuste osas süüasi mõistiliku menetlusaja möödumisega.

"Menetluse lõpetamine sellel motiivil saaks tulla kõne alla viimase abinõuna ja kohus leiab, et praegu sellist viimast abinõu rakendada ei ole põhjust. Eelkõige seetõttu, et kohtul puudub praegu täielikult ülevaade asja mahukusest. Praegu on selline otsustus menetlus lõpetada mõistliku menetlusaja möödumisega ennatlik," märkis maakohus.

Kohus on uurinud ka kirjalikke tõendeid Savisaare finantsasjade osas, avaldades, et Savisaar armastas omada sularaha ning lasi teistel kinni maksta oma igapäevaseid olmekulusid.

Protsessi algust ilmestas Savisaare kehv tervis ja kiirabi viis ta mitu korda istungitesaalist haiglasse, hiljem pole Savisaare tervisemured enam kohtupidamist seganud.

Süüdistus

Riigiprokuratuur esitas mullu novembri lõpus süüdistuse kuritegude toimepanemises Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, MTÜ-le Eesti Keskerakond, Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, lisaks veel linnavalitsuse endisele nõunikule ja viiele ettevõtjale.

Kogutud tõendite alusel on Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises. Süüdistuse kohaselt võttis Edgar Savisaar olles Tallinna linnapea vastu altkäemaksu ja nõustus sellega seoses oma tööülesannete täitmisega.

Tallinna linna eelarveliste vahendite ebaseadusliku omastamise puhul on tegemist süüdistuse kohaselt linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamiseks 2013. aastal.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ärimehi Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkini, Hillar Tederit ja Vello Kunmani. Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot süüdistatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele. Reiljan sai kohtueelse uurimise lõppedes süüdistuse Savisaarele altkäemaksu vahendamises. Kohtu all on juriidilise isikuna ka MTÜ Eesti Keskerakond.

Eeluurimisel oli kahtluse all ka reklaamiärimees Paavo Pettai, kes aga asus prokuratuuriga koostööle ja süüdistust ei saanud.