Peenike must valguskaabel, mida Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Saaremaal praegu kümnete kilomeetite kaupa maa alla ajab, on tegelikult sellise ressursiga, et võimaldaks mitmekordselt kogu Saaremaa andmeside sellest läbi lasta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See kaabel ei ole aga siiski veel nö viimase miili optiline kaabel. Aga seda baasvõrgu kaablit saaks tulevikus kasutada DigiSaare viimase miili projekt.

"Arvestades, et neid torusid on neli, ühe toru sisse läheb tegelikult väga-väga suure arvu kiududega valguskaabel, siis raske on ette näha olukorda, kus sellest peaks väheks jääma," selgitas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Priit Soom.

Saaremaal on kolmel erineval operaatoril praegu juba optilise kaabli magistraalvõrgustikku kokku suurusjärgus tuhatkond kilomeetrit. Et aga optilist kaablit kodudeni vedada, tuleb seda paigaldada veel kuni 1500 kilomeetrit juurde.

"Tänane prognoos on, et 4000 liitujat peaks olema minimaalselt, et see projekt hakkaks elama ja et ta ka äriliselt ära tasuks," lausus DigiSaare projekti eestvedaja Priit Pihel.

Saarlastest digisaare eestvedajatel on lootus, et nad pääsevad esimeses etapis riigi poolt optilise kaabli maakodudesse viimiseks eraldatavast 20 miljonist eurost osa saama.

"Rahalises mahus tänane prognoos 4000-6000 liituja puhul on ca 14 miljonit. See on esialgne prognoos. Valitsus jagab 20 miljonit ehk siis sellest viis miljonit on arvatavasti meie projekti toetus, kaks miljonit on liitujad ja ülejäänud seitse miljonit on kohalikud omavalitsused," rääkis Soom.

Olenemata kaugusest tahetakse digisaare projektiga vedada optiline kaabel ka vajadusel üksikutesse ja kaugematesse Saaremaa ja Muhumaa metsataludesse. Selleks tuleb aga endast teada anda digisaare kodulehel www.digisaar.ee.