"Mis puudutab skulpturaalset lahendust, siis see pole veel kuigi kaugele jõudnud ja kõik võtab kindlasti aega. Olulisim on praegu Toompea vanim pargiala ehk Piiskopi aed saada korda," ütles ERR-ile Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Õpetaja ütles, et piiskopi tool on sama, mis piiskopi ametikoht ehk siis arvatavasti on piiskopi koht olnud Tallinna Püha Neitsi Maarja katedraalis ehk Toomkirikus 1219. aastast alates.

"Milline Toomkirik sellel ajal oli andmed puuduvad. Hea oleks kui kuidagi see ajalugu saaks ka Piiskopi aeda külastavatele inimestele nähtavamaks. Kuid igal asjal oma aeg," tutvustas Tuhkru EELK plaane. Skulptuuri püstitamiseks kavatseb EELK koguda annetusi ja korraldada konkursi.

Toomkiriku lääneküljest algav puhkeala on ajalooline Piiskopi aed, mis on kuulunud loomuliku osana Toomkiriku juurde. Piiskopi aed on Tuhkru sõnul oma olemuselt esindanud taevase aia maapealset peegeldust, kuvades sakraalset arhitektuuri aias ning esitades komplimendi jumalikule lähedalolule.

"Võimalik oleks ka kolme aktsentuaalse teemapunkti väljatoomine kujunduselementides, näiteks piiskopi tool, kaasava skulptuurina Lutheri skulptuur ja õunapuu motiiv. Lisaks on aias markeeritud rooma numbritega neliteist Kristuse kannatusteekonna peatust, see annab aiale juurde ühe praktilise mõõtme. Arhitektuurne lahendus oleks moodne, kuid väärikas, aia nime ja Tallinna piiskoppide ajalugu tutvustavat ülesannet kandev puhkeala," rääkis Argo Tuhkru.

"Ajalooline piiskopiaed on ruumilises osas Toompeal säilinud, kuid täna sisuliselt lahti mõtestamata ning väärindamata linnaruum Toomkiriku kõrval," tähendas Tuhkru.

Piiskopi aia maa kuulub Tallinna linnale. 2017. aasta on “Reformatsioon 500“ juubeliaasta ja Tallinna linn on valitud üheks Euroopa reformatsioonilinnaks. Tuhkru lausus, et EELK konsistooriumi ja Toomkoguduse ühiseks eesmärgiks on, et Piiskopi aed saaks reformatsiooni 500. aastapäevaks 31. oktoobriks taaselustatud ning tutvustaks ajalugu ja aitaks luua dialoogi tänapäevaga.