Venemaa on kaubandussuhetes Hiinaga "väiksem vend"
Hiina presidendi Xi Jinpingi visiit Moskvasse tõestas, et kahepoolsetes suhetes probleeme praktiliselt pole, kuid majandussuhted võiksid olla tihedamad. Läbirääkimiste üheks teemaks oli kahe riigi ühispositsiooni loomine reedel algavaks G20 tippkohtumiseks.
Praegu on Hiina Kremli jaoks kõige tähtsam partner. Moskva on veendunud, et koos Pekingiga saab temast tugev vastukaal Euroopa ja USA mõjule maailmas.
"Vene-Hiina suhete formaat ei ole küll liitlassuhete formaat, aga see mõjub globaalselt mitte ainult kahepoolsetele suhtele, vaid ka globaalsetele küsimustele nagu julgeolekuprobleemid," kommenteeris Teaduste Akadeemia Kaug-Ida instituudi direktor Sergei Luzjanin.
Julgeolek on ilmselt see ala, kus Venemaa ja Hiina maailmavaated kõige rohkem kokku langevad ja Lääs USA-ga eesotsas peab sellega arvestama erinevate regionaalsete probleemide arutelul.
"Me just rääkisime ühest näitest, kuidas Venemaa ja Hiina kooskõlastavad oma positsioone. Pean silmas Põhja-Korea probleemi korraldamist. See on vaid üks näide, aga neid on palju," ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Moskva tahab Läänele näidata, et ka sanktsioonide all olles saab ta sellise partneriga nagu Hiina ilusti hakkama, kuid Vene-Hiina majanduslikud suhted näitavad, et tegelikult on Moskva siiski „väiksem vend".
"Vene-Hiina kaubandus on Hiina suunas passiivne. Kahepoolse kaubanduse maht oli eelmisel aastal 66 miljardit dollarit, sellest Venemaa eksport oli vaid 24 miljardit," tõi esile Teaduste Akadeemia Kaug-Ida instituudi direktor Sergei Luzjanin.
Numbrid ei ole eriti suured kummaski suunas, seevastu näiteks Hiina-USA kaubavahetus ületab juba 500 miljardit dollarit. Selge, et Peking ei hakka oma suhteid Washingtoniga Moskva meeleheaks rikkuma.
Toimetaja: Merilin Pärli
