Riigikogu vanematekogu 29. mai nõupidamisel otsustati, et vanematekogu asub välja töötama riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatusi, et lahendada seaduse rakendamisel esile kerkinud kitsaskohti või ajakohastada regulatsiooni. Selleks on esmalt vaja kaardistada, kas ja milliseid puudusi fraktsioonide hinnangul seaduses esineb, seisab 1. juunil koostatud riigikogu juhatuse kirjas.

Ööistungite lõpetamise ettepaneku sõnastas Vabaerakond ja omal ka algatusel Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liige parteitu Tiina Kangro, kuigi fraktsioon oli varem oma vastuse juhatusele saatnud.

"Hädasti oleks tarvis piirata ööistungite korraldamise võimalust. Olen pärast eelmist ööistungit rääkinud sel teemal (vabas vestluses) pea kõikide fraktsioonide esindajatega ja saan aru, et mõistmine sellisel kujul toimuva öö-hoogtöö kahjulikkusest nii inimeste tervisele kui sisulise töö kvaliteedile on kohale jõudnud, eriti pärast viimase töö-öö järel toimunud järjekordset infarkti /insulti," seisab Kangro kirjas riigikogu juhatusele.

Ta pakub välja, et riigikogu istungid võiksid lõppeda kell 24.00, kui pole tegemist riiklikult tähtsa eriolukorraga. "Koos sellega vajaks muidugi regulatsiooni ka vaheaegade võtmine – näiteid paljude riikide vastavatest regulatsioonidest on võimalik leida küllaga," leidis esimest korda riigikogus olev Kangro.

Vabaerakond leiab, et tuleb välja töötada muudatused, mis piiravad ööistungeid riigikogus. "Hilistel öötundidel väga erinevate ja keerukate eelnõude menetlemine ei võimalda saadikutel süveneda. Selline tööstiil diskrediteerib riigikogu institutsioonina. Valitsus kasutab ööistungeid selleks, et suruda läbi kiirkorras oma eelnõusid. Sellega pannakse küsimärgi alla riigikogu roll seadusandjana, sest õigusloome vajab alati pikemat debati, kui tegu ei ole just eriolukorraga. Kolmapäevast istungit võiks piirata näiteks kaheksa tunniga," seisab Vabaerakonna vastuses.

Soov muuta riikliku tähtsusega küsimuse arutelu tulemuslikumaks 

IRL-i fraktsioon, et pakkus muuhulgas välja, et iga riigikogu hooaja alguses oleks valitsuse ministritel kohustus parlamendi ees tutvustada oma valdkonna tuleva aasta tegevuskava. Sama printsiip kehtiks ka uutele ministritele, kes on ametisse nimetatud, soovib IRL.

Lisaks leiab IRL, et parlamendis on sisulise debati nappus ja riiklikult tähtsate küsimuste arutelude formaat vajaks ümbertegemist. "Nendes aruteludes tõstatud küsimused ja probleemid on küll enamasti olnud olulise riikliku tähtsusega, kuid tuleb tõdeda, et tänaseks on kujunenud see formaat pigem fraktsioonide meediaürituseks."

Sama meelt IRL-iga on Reformierakond. "Arutelu peaks olema kindla ja põhjendatud eesrnärgiga ning algama riigikogu raporti tutvustamisega ja lõppjärelduste tegemisega." Reformierakond pakkus ka välja, et riigikogul peaks olema võimalus teha arengukavades muudatusi ja parandusi.

Vabaerakond on teinud kokku kodu- ja töökorra seaduse muutmiseks 16 ettepanekut ja loetlenud täpselt, milliseid paragrahve muuta. Erakond lisab lõpetuseks: "Loetelu ei ole ammendav. Probleemseid, riigikogu töö kvaliteeti langetavaid ja riigikogu liikme õigusi piiravaid kohti on riigikogu kodu- ja töökorra seaduses märksa rohkem." Nii leiab Vabaerakond, et tuleb lõpetada või piirata obstruktsiooni võimaldamine enne iga muudatusettepaneku hääletamist vaheaegade võtmisega. 

EKRE pakub, et uurimiskomisjoni materjalid oleksid avalikud, põhjendades seda avaliku huviga VEB Fondi uurimiskomisjoni näitel. Lisaks teeb EKRE ettepaneku, et riigikogu komisjoni istungi salvestised säilitatakse ja kümne aasta möödumisel antakse üle riigiarhiivile.