Eelnõu nägi ette karistusseadustiku lapspornot käsitleva paragrahvi täiendamist lõikega, mis oleks dekriminaliseerinud pedofiiliat sisaldava teose omamise, hoidmise või teisele isikule kättesaadavaks tegemise juhul, kui teosel on oluline kunstiline, teaduslik, ajalooline või poliitiline väärtus.

Seaduseelnõu tagasilükkamise poolt oli 52 riigikogu liiget, vastu oli üheksa ning erapooletuks jäi kaks saadikut, seega langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu võttis aprilli keskel menetlusse 13 Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna ja Vabaerakonna fraktsiooni saadiku esitatud eelnõu karistusseadustiku muutmiseks, millega Kaur Kenderi kohtuasjast tulenevalt oleks muutnud laste seksuaalse arengu kaitseks kehtestatud seadusesätteid.

Algatajad soovisid muuta karistusseadustiku paragrahvi, mis sätestab karistuse lapsporno valmistamise või selle võimaldamise eest. Eelnõu nägi ette lapspornot sisaldava kirjutise valmistamise või selle võimaldamise dekriminaliseerimise juhul, kui teosel on oluline kunstiline, teaduslik, ajalooline või poliitiline väärtus.

Eelnõu algatajate hinnangul koormab karistusseadustiku praegune sõnastus õigussüsteemi juhtumitega, millel reaalsete laste kahjustamisega, nii loomishetkel kui kasutamise ajal, ei ole seost.

Justiitsministeerium tegi valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium tõi esile, et Eesti karistusõigus ei ole teinud vahet visuaalsel ja mittevisuaalsel lapspornograafial.

Karistusseadustik on tunnistanud algusest peale karistatavaks last pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise. Ministeerium asus seisukohale, et igasugune, seal hulgas ka kirjalik ja väljamõeldud tegelasi kasutav lapspornograafia võib omada rolli isiku pedofiilia kui seksuaalsuundumuse häire kujunemisel. Kohaldades karistusseadustikku igasugustele last kujutavale pornograafilisele materjalile kaitstakse reaalseid lapsi võimaliku pedofiilse rünnaku eest. Selle sätte kitsendamine võib suurendada pedofiilse väärkäitumise süvenemist ning laste seksuaalse eksponeerimise nö normaliseerumist kirjutistes, seisis ministeeriumi hinnangus.

"Küsimus on selles, kas ühe teksti kirjutamine iseenesest saab olla kriminaalkuritegu. Praegu on võimalik inimest vangi panna, kui ta kirjutab ühe ehk haige fantaasia, mis kujutab väljamõeldud tegelasi," ütles üks eelnõu algatajatest, reformierakondlane Eerik-Niiles Kross "Aktuaalsele kaamerale".

Loone: seadus võimaldab liiga laia tõlgendamist

Seadusemuudatuse eestvedaja Oudekki Loone on varem meediale öelnud, et senine paragrahv võimaldab liiga laia tõlgendamist. "Selle seadusparagrahvi mõte on kaitsta reaalseid lapsi nende ärakasutamise eest ja kaitsta neid materjalide eest, mis aitavad kaasa sellele ärakasutamisele. Nüüd, kehtiva seaduse sõnastus on äärmiselt lai. Ta hälbib sellest eesmärgist kaitsta päriselt olemasolevaid lapsi ja on seega kahjustatava õigushüvega väga nõrgalt seotud," selgitas Loone.

Loone erakonnakaaslane Jaanus Karilaid oli kindlalt seadusparanduse vastu.

"Õiguskomisjon oli väga kindlalt selle eelnõu vastu. Et ühiskonnas selline debatt avada, peaks olema väga sedlge põhjus, miks seda teha. Eelnõu algatajad ei taha rääkida ausalt, et mis on nende motiivid. Küll õiguskomisjonis räägiti, et Kaur Kenderi juhtum on üheks motiiviks. Ma palusin ka et tuua see tekstilõik välja, mille eest nad seisavad, aga seda häbeneti," rääkis Karilaid.

Ka riigi peaprokurör Lavly Perling leiab, et kirjalike tekstide väljajätmine pedofiiliaparagrahvi alt pole põhjendatud.

"Riigi peaprokurörina ja praktikuna näen ma kahjuks liiga sageli neid juhtumeid, kus kirjalikust tekstist või mõnest muust teosest, mis on lapspornograafia, saab alguse käitumismuster, mis lõpuks kulmineerub reaalsete lapskannatanutega," kommenteeris Perling.

"Juristidena ei anna meie kindlasti hinnanguid ühegi teksti või teose kirjanduslikule või kultuurilisele väärtusele. Meie asi on hinnata õiguslikku poolt, meie asi on hinnata seda, kas tegemist on pornograafiaga ja pornograafia, lapspornograafia on pornograafilise situatsiooni kujutamine labasel ja pealetükkival moel ja lapse eksponeerimine seksuaalsel viisil peaks olema tabu. Ja see on keelatud, ja keelatud sellepärast, et kaitsta lapsi," ütles Perling ka "Aktuaalse kaamera" stuudios.

Seadusemuudatuse ettepanekut arutas ja seda toetas ka Eesti Kirjanike Liidu eestseisus. Sellekohase kirja saatis liit ka riigikogule, öeldi esmaspäeval kirjanike liidust BNS-ile.

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas kirjanik Kaur Kenderile süüdistuse lapsporno tootmises. Süüdistuse kohaselt kirjutas Kender jutustuse pealkirjaga Untitled 12, mille sisuks on detailsed kirjeldused täiskasvanud mehe ning väikelaste vahelistest suguühetest.

Prokuratuur esitas Kenderile süüdistuse lapsporno loomises. Harju maakohus leidis, et Kenderi süü ei ole tõendatud ja ta tuleb õigeks mõista.

Põhja ringkonnaprokuratuur kavatseb Kenderi õigeksmõistmise lapsporno loomises Tallinna ringkonnakohtus vaidlustada.