Väljakutsed Männiku karjääri on aastaid olnud demineerijate jaoks sisuliselt igapäevane nähtus. Lisaks on erinevaid lõhkekehi karjäärist väljaveetava liiva ning pinnasega sattunud nii eraisikute kui ka ettevõtete territooriumile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samuti leidub ikka ja jälle neid, kes otsimisretke käigus leitud kraami Männikult auto pagasiruumis linna sõidutavad.

Teisipäeval leiti Männiku karjäärist lõhkemata mürsk ning kuna seda ohtlikkuse tõttu transportida ei saanud, tehti see kohapeal kahjutuks.

Esimesel aastal võttis päästeameti demineerimiskeskus Männiku karjääri üksi ette, viimased kaks aastat on seda tehtud koos kaitseväega.

"Lõhkekehad on erineva suurusega - on nii miinipildujamiine kui ka suurtükimürske - ja kogused on suured. Esimene aasta oli üle 1800, teine aasta üle 2000 ühiku, sinna hulka kuuluvad muidugi ka tühjad lõhkekehad ja kõik see, mis me leidsime. See aasta on esimene päev toonud meile 226 lõhkekeha," selgitas Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann.

Ka tänase päeva saak oli muljetavaldav. Peale leidmist ja väljakaevamist tehakse lõhkekehadele esmane identifitseerimine, kus esimeses järjekorras tuvastatakse, kas leidu tohib üldse liigutada või mitte.

"Leitud lõhkekehad, mida saab transportida, transporditakse kaitseväe keskpolügoonile, kus need kokku kogutakse ja hävitatakse kaitseväe demineerimiskeskuse spetsialistide poolt," rääkis kaitseväe pioneeriinspektor major Vesse Põder.

Transporti mittekannatava lõhkekeha leidmisel pannakse töö koheselt seisma ning see saab jätkuda alles siis, kui lõhkamismeeskond on oma töö teinud.

"Ütleme nii, et kui siin oma jalutuskäike teha ja marju, seeni korjata, siis maa sees olevad lõhkekehad tegelikult ei kujuta endas suurt ohtu, kui neid ei puudutata. Iseseisvalt ta seal maa sees plahvatama ei hakka, küll aga on ohtlikud nende jaoks, kes siin Männikul metalliotsijaga toimetavad. Siis iga lõhkekeha liigutamine võib selle käivitada," ütles Raido Taalmann.

Kaitseväe jaoks on päästeameti demineerijatele appiminek unikaalne võimalus ka ise õppida.

"Antud juhul on eesmärk kõigepealt puhastada ala, antud juhul kaitseväe harjutusala, et seda saaks paremini kasutada. See on üks väljaõppe parandamise võimalusi selleks, et saada tundma neid lõhkekehi, mida me ei tea. Samamoodi oleme kaasanud siia kaitseväelasi, kellel on vähem kogemust," rääkis Põder.

Tööprotsessi hõlbustamiseks kasutatakse Männikul ka kaitseväe rasketehnikat.

Päästeameti tööst olulise osa moodustavadki deminieerimisalased väljakutsed. Aasta-aastalt on need vähenenud. Kui 2014. aastal oli demineerimisalaseid väljakutseid 1361, aasta hiljem 1325, siis mullu 1289.

Enamasti kutsutakse päästeamet, kui on leitud lahingumoona ehk mürske, padruneid. Selliseid väljakutseid oli mullu 979. Pommikahtlusega väljakutseid oli 254, pommiähvardusi 33 ja plahvatusi 23.

Kokku leiti mullu 4084 lõhkekeha. Pommikahtlusega teadetest neljal juhul leiti ka lõhkeseadeldis. Kõik leitud lõhkekehad on hävitatud.