Hääleõiguslikest Šveitsi kodanikest 58,2 protsenti toetas energiasüsteemi reformimist, muudatusi ei toetanud riigi 26 kantonist vaid nelja elanikud.

Uut energiastrateegiat hakati koostama pärast Jaapani Fukushima katastroofi 2011. aasta märtsis, kui Šveitsi valitsus otsustas oma tuumajaamad järk-järgult sulgeda ning suurendada hüdro-, päikese-, tuule-, maasoojus- ja biomassienergia osakaalu.

Referendumitulemus annab valitsusele võimaluse hakata alates jaanuarist muudatusi järk-järgult ellu viima.

"See on riigi jaoks ajalooline päev," ütles roheliste parlamendisaadik Adele Thorens Goumaz rahvusringhäälingule RTS. "Šveits siseneb energia mõttes viimaks 21. sajandisse." 

Referendumil osales 43,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Esmapilgul madalana tunduv näitaja jääb viimase kahe aasta rahvahääletuste keskmise osalusprotsendi piiresse.

Šveitsi valitsuse energiastrateegia aastaks 2050 eesmärk on sulgeda riigi viis vananevat tuumajaama, mis toodavad praegu umbes kolmandiku riigi elektrienergiast.

Kuna kõigil viiel on tähtajatu tegevusluba, ei ole nende täpne sulgemise aasta selge.

Plaan näeb ette energiatarbimise vähendamist 2000. aasta tasemega võrreldes ühe inimese kohta 16 protsenti aastaks 2020 ja 43 protsenti aastaks 2035.

Šveitsi parlament on reformid heaks kiitnud. Suurematest parteidest on ainsana skepsist väljendanud immigratsioonivastane Šveitsi Rahvapartei (SVP).

SVP väitel kujuneb üleminek taastuvenergiale liiga kulukaks, hakkab ähvardama riigi energiavarustust ja täidab selle puutumatu looduse päikesepaneelide ja tuuleturbiinidega.