Laats palub komisjoni hinnangut, kas suuremates kaubanduskeskustes levitatav postkaart tekstiga „Võrdsed võimalused kõigile“ vastab erakonnaseadusele, kuna erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks on keelatud kasutada avalikke vahendeid.

Liisa Pakosta kuulub Tallinna linnavolikogu Isamaa ja Res Publica fraktsiooni, kuid ei ole enam erakonna liige.

Lisaks palub Laats komisjonilt hinnangut, kas antud juhul on kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks olev isik kasutanud avalikke vahendeid seaduspäraselt, arvestades asjaolu, et võrdõigusvoliniku büroo ülesannete tutvustamisel ei oma voliniku foto levitamine mingit tähtsust.

Pakosta: voldiku ainus mõte on inimesi julgustada

Volinik Liisa Pakosta ütles ERR-ile, et ta ei ole ERJK-le esitatud avaldust ise näinud, aga küsimused seaduspärasusest on alati õigustatud.

"Pean väga oluliseks, et sellistes asjades oleks kord majas ja mul on hea meel, kui komisjon oma igati õiglase hinnangu annab," ütles võrdõigusvolinik.

"Pisike pilt kandis lihtsustavat ja julgustavat sõnumit, et vaat sellise inimliku inimese poole saadki oma inimliku murega pöörduda. Eelmisel aastal kasvas pöördumiste hulk meie poole tervelt 59% ja selle tõusu taga on just selline inimlik ja julgustav lähenemine, eesmärgiga pakkuda inimestele võimalust oma õiguste kaitseks pöörduma," põhjendas Pakosta pildi kasutamist.

Pakosta rõhutas, et ta ei kuulu erakonda ning soolise palgalõhe kui suure Eesti murekoha teavitus ei kattu ka kuidagipidi erakonna IRL programmi või tegevusega, mille üle on tal inimesena tegelikult kahju.

"Minu tegevusplaan on olnud ikka teha vähemalt viis aastat suure pühendumisega voliniku tööd. Juba tööle asudes 2015. aastal nimetasin avalikult soolist palgalõhet kui ühte oma kolmest prioriteedist," lisas ta.

Eestis saavad naised keskmiselt vähem palka kui mehed ja selle teemaga aktiivne tegelemine on voliniku hinnangul paljusid mehi ärritanud, isegi häirinud.

Pakosta väidab, et seda küsimust üritatakse igati rünnata, naeruvääristada, pisendada. Soolise palgalõhe kohta saab inimene teha pöördumise võrdse kohtlemise volinikule. Võrdse kohtlemise volinik menetleb soolise palgalõhe juhtumeid - kas on tegemist diskrimineerimisega ehk kas inimesele makstakse vähem palka sama töö eest tema soo tõttu või on palgaerinevusel mingeid muid, objektiivseid ja tööga seotud põhjuseid.

"Sellise pöördumise tegemine nõuab inimeselt tohutut julguse kokkuvõtmist - ta peab kahtluse alla seadma oma ülemuse, oma tööandja õigluse ja pädevuse. Samas on väga oluline, et inimene pöördumise teeks, kui tal esineb kahtlus, et talle maksti tema töö eest soo tunnuse tõttu väiksemat palka," julgustas volinik.

Volinik saab ja peaks tegema soolise palgalõhe osas nii asutustes kui ka ettevõtetes uurimisi ka omal algatusel, ent seni pole sellest riigieelarvest lihtsalt raha jätkunud, väitis Pakosta.

"Samas on väga oluline, et keegi ei kannataks ebavõrdse kohtlemise all. Seega on väga oluline julgustada igati inimesi volinikule pöördumist tegema. Inimeste teadlikkus voliniku poole pöördumiste võimalustest on näiteks ka riikliku heaolu arengukava üks riiklikest eesmärkidest. Samas oleme kogenud, et isegi kõige haritumad pole sageli teadlikud sellest võimalusest, et justnimelt volinik tegelebki Eesti Vabariigis soolise palgalõhe küsimustega," lausus ta.