Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi ei tohi omavalitsusüksuste piire muuta vastavate omavalitsuste arvamust arvestamata. Selle punkti alla on arvestatud ka kohalike elanike arvamused.

Paljudes omavalitsustes korraldatud rahvaküsitlustes on sundliitmisele "Ei" ütlejate osakaal üle 90 protsendi. Seaduse järgi saaks aga valdu sundliita ka siis, kui kõik elanikud sellele vastu seisavad.

"Seda on öelnud ka valitsuse liikmed kahjuks, et kuulame ainult arvamuse ära ja küll me siis vaatame. Kui nüüd öelda, et jah, kohustus see ei ole, siis on ju puhtalt JOKK põhimõttel käitumine," nentis vandeadvokaat Paul Varul.

Tartumaal Nõo vallas oli sundliitmise vastu rohkem kui pool hääleõiguslikest vallaelanikest ehk 95 protsenti hääletanutest. Kui Nõo vald ikkagi liituma sunnitakse, minnakse edasi kohtusse.

"2000 ja enamat inimest ei ole seni suutnud Nõo valla territooriumil välja tuua ei kohalikud ega ka riigikogu valimised, mis näitab seda, et täna käimasolev protsess läheb Nõo elanikule väga väga korda. Tuleb kasutada kõiki seaduses ette nähtud võimalusi selleks, et seda 2000 inimese soovi ja tahet ellu viia," märkis Nõo vallavanem Rain Sangernebo.

Sarnane on ka Kambja valla seisukoht, kus sundliitmise vastu oli 92 protsenti hääletanutest ja kes samuti valitsusele edastatud kirjas liitmisega ei nõustunud.

"Me ei leidnud mitte ühtegi sellist asja, mis selle liitumise puhul läheks kohalikele elanikele paremaks. Nii et siin tuleb minu arvates ikkagi rahva arvamusega arvestada, kui meil on tegemist demokraatiaga," sõnas Kambja vallavanem Ivar Tedrema.

Advokaat Paul Varuli arvates tuleks rahva arvamust pidada tähtsamaks ka valitsuse sätestatud 5000 elaniku kriteeriumist.

"Nüüd, kui on vallad oma põhjendused esitanud, kes ei soovi ühendamist, siis see 5000 on ainult üks kriteerium teiste sisuliste kriteeriumite hulgas. Ja nende teiste kriteeriumite seas, mina söandaksin küll panna nende rahvaküsitluste tulemused päris kõrgele kohale," rõhutas ta.

Korb: erandite tegemist on vaja tõsiselt kaaluda

Riigihalduse minister Mihhail Korb (KE) ütles, et täna pärastlõunaks polnud kõikide sundliidetavate omavalitsuste arvamused ministeeriumisse jõudnud. Kuigi valitsusel on ametlikult aega otsuse tegemiseks 15. juulini, tahetakse otsuseni jõuda 8. juuniks. Korbi sõnul on erandite tegemist vaja tõsiselt kaaluda.

"Arvestatakse kõike - elanike arvamust, kohalikke naabreid, ettepanekud, argumendid, finantsseisu, kõikide valitsusliikmete arvamusi. Ehk arvestatakse praktiliselt kõike. Mis tulemus on, on natukene raske öelda. Mulle jäi selline mulje, et vaatamata sellele, et on selge soov haldusreformi läbi viia ja 5000 oli niisugune väga range piir, siis mulle tundub, et kõik valitsuse liikmed on valmis arutama ja mõnd erandit sellest üldisest 5000 reeglist ära teha," rääkis minister.