Ajakirjanik ja kodanikuaktivist Jekaterina Vinokurova sai päranduseks korteri hruštšovkas ja tegi seal remondi. Maja pole avariiolukorras ning ajakirjanik ja tema naabrid ei saa aru, miks nad peaksid kolima mitmekorruselisse torni, isegi kui see asub vana maja lähedal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma arvan, et kui inimene on korteri omanik viiekorruselises mitteavariilises majas, siis miks peab teda ümber tõstma teise korterisse mitmekorruselisse majja? Vabandust, mul ei ole vaja teie korterit, teie remonti - mul on vaja minu korterit ja minu remonti," sõnas Vinokurova.

Moskva linnavalitsuse esialgse plaani järgi pidanuks lammutamisele minema üle 8500 hruštšovka. Kui aga selgus, et suur osa elanikke seda ideed ei toeta, vähenes must nimekiri 4500ni.

Moskva Timirjazevksi munitsipaalrajooni saadik Julia Galjamine ütles, et lammutamisnimekirjad võivad muutuda, neid võib tühistada ja uuesti koostada.

"Mis kõige tähtsam, et nimekirja võib sattuda iga maja, kaas arvatud neid, mis seisavad lihtsalt viiekorruseliste majade kõrval. Igal moskvalasel on käes aeg kaitsta oma õigusi," sõnas ta.

Asi on aga selles, et elumajades kuuluvad elanikele vaid korterid. Kuna korteriühistuid on Moskvas vähe, siis majade keldrid, seinad, trepikojad - põhimõtteliselt kogu ülejäänud maja - kuuluvad linnale. Linnavõimud väidavad, et odavam on ehitada uued majad kui vanu remontida.

"Inimesed räägivad omandiõigusest, aga ei mõtle oma omandi eest vastutamisele. See vastutus aga toob kaasa tõsised kulud. Mul on raske ette kujutada hruštšovka korteri omaniku, kes on valmis iga kuu maksma 20 000 rubla (340 eurot), et varem või hiljem, viie kuni kümne aasta pärast tehtaks tema majas kapitaalremont," lausus poliitilise ekspertiisi keskuse direktor Pavel Danilin.

Et lihtsustada hruštšovkade lammutamist, pakkus linnavalitsus riigiduumale välja seaduseelnõu, mille järgi võiks uusi maju ehitada kehtivaid norme eirates ehk näiteks vähemkvaliteetseid materjale kasutades. Elanikele võib pakkuda ainult üht varianti ümberasumiseks. Linnavalitsuse otsuse peale kohtusse pöörduda oleks ka võimatu. Eelnõu esimene lugemine on juba läbi, teine tuleb juuli alguses.

"Seaduseelnõusse tehakse parandusi, mis näevad ette kompensatsiooni. On aga vaja aru saada, et majad vananevad, saavad avariilisteks. Moskva on megapolis, ta on huvitatud sellest, et ei tekiks getod ja majad ei laguneks," sõnas Danilin.

Hruštšovkade lammutamise plaani nimetab linnavalitsus ise renoveerimiseks, mis puudutab enam kui 1,5 miljonit inimest. Linnapea rõhutab, et iga maja saatuse üle otsustatakse koos elanikega, kuid inimesed teda ei usalda.

Jekaterina Vinokurova sõnul pakutakse inimestele võimalust hääletada internetiportaalis, mis kuulub linnavalitsusele või teabekeskusele, mis samuti kuulub linnale.

"Me saame suurepäraselt aru, et neid küsitlusi võltsitakse, sest ei ole seal mingit vaatlemist, mingit kontrolli, mitte midagi. Pealegi viiakse kõik need küsitlused läbi väljaspool õigusruumi. Moskva elab juba poolteist kuud väljaspool Vene Föderatsiooni õigusruumi," sõnas ajakirjanik.

Et näidata linnavalitsusele oma meelsust, organiseerivad renoveerimiskava vastased sel pühapäeval protestimiitingu. Linnavalitsus andis selleks ka loa.