Eestikeelse nimeta Borrelia miyamotoi levik puukide seas tehti Tervise Arengu Instituudi (TAI) viroloogialaboris selle juhataja Julia Gelleri sõnul kindlaks juba neli aastat tagasi. Siis analüüsiti taimedelt kokku kogutud puuke, mis olid pärit kuni 2006. aastast, seega on haigus Eesti puukide seas olemas olnud juba vähemalt kümme aastat. Ka ERR on kirjutanud uuest levivast haigusest juba 2011. aastal.

Kuigi haigust nimetatakse mujal troopiliseks palavikuks, ei ole Eestis seda nimetust kasutusele võetud, kuivõrd Eesti ei asu troopilises kliimavöötmes.

Borrelia miyamotoi levimus ei ole Eestis siiski suur, jäädes alla kümne protsendi, ent see levib kõikjal, kus levivad ka puugid. Haiguse kandjateks ja levitajateks on närilised.

"Igal pool, kust puuke on korjatud, leidub seda, sest näirlised, kes seda haigusetekitajat kannavad, on levinud kõikjal, põllul ja metsades," selgitas Geller ERR.ee-le.

Kas ka mõni inimene sellesse tõppe nakatunud on, selle kohta laboril andmed puuduvad - neil seda registreeritud pole ning arstid ei pruugi seda eraldi kahtlustada, kuivõrd spetsiifilised sümptomid haigusel puuduvad.

"Diagnostikat meil Eestis väga laialt ei kasutata. See sõltub arstist või laborist, kas nad analüüsivad või kahtlustavad seda. Kuna tegemist on borrelia liigiga, siis arvatavasti on see antibiootikumravile allutatav," ütles Geller.

Keeritsbakter Borrelia miyamotoi põhjustatavateks sümptomiteks on külmetusetaoline seisund, nõrkus, liigesevalud, võib kerkida palavik. Punetavat ja paisuvat laiku, mis borrelioosiga puugihammustuse ümber tekib, ei pruugi tekkida.

"Puugis võib olla mitu haigusetekitajat korraga, seega ühe puugihammustusega võib inimene saada mõlemad haigused," tõdes Geller.