Eesti valitsus käis sel nädalal visiidil Brüsselis, nagu eesistumist üle võtvatel riikidel tavaks, ning neid saatnud ajakirjanike seas olnud Karnau mõistis seal enda sõnul, et eesistujamaa käed on üsna seotud.

"See programm, need seaduseelnõud, mida peab arutama ja milles kompromisse leidma, on paljuski juba olemas, võetakse eelmiselt eesistujamaalt üle. Teine suur reaalne mõjutaja on reaalsed välispoliitilised sündmused: Brexit, migratsioonikriis /.../, samuti tuleb leida uus konsensus, et pikendada Vene sanktsioone," loetles Karnau.

Tema hinnangul ei ole eelseisval kuuel eesistumiskuul Eesti soovidel mingit tähtsust.

"Selge on see, et järgmise sügise ja talve põhiteema on Brexit. Ja kuigi formaalselt on Eesti kõrval, sest EL on määranud eriesindaja, kes sellega tegeleb, siis selge on see, et praegu, enne Briti valimisi ja reaalsete läbirääkimiste algust, toimub positsioonide võtmine," lausus ajakirjanik, märkides, et nii britid kui EL teevad ähvardusi ja ütlevad välja suuri rahanumbreid.

Karnau tõi välja, et kui formaalselt rõhutasid ametnikud igal võimalikul sammul, kuidas ELi tegevus jätkub tavapärases rajas ja 27 allesjäänud riiki ehitavad liitu üles ja vaatavad tulevikku, siis selline korduv kinnitamine viitab sellele, et tegelikult läheb kogu tähelepanu ja suurem osa energiast just Brexitile.

Eesti on Malta järel eesistujamaa tänavuse aasta teisel poolel.