Nüüd aga on õhus võimalus, et sajandi ehituseks nimetatud muuseum võib endale naabriks saada neljakorruselised korterelamud.

Rajada ERM-i B-sissepääsu kõrvalkruntidele ainult neljakorruselisi korterelamuid, on arendajate idee osaühingust Roiser Team, kes Tartu vallalt selleks otstarbeks ka 6,2 hektari suuruse maa paar aastat tagasi ostsid.

Arendajate plaan ei ole meeltmööda aga paljudele, sealhulgas muuseumi direktorile Tõnis Lukasele.

"ERM pidi olema arengumootor, aga selle sadadeks aastateks planeeritud arengu alguseks matta meid kohe magalasse kinni ei ole õige," ütles Lukas.

Muuseumijuht selgitas, et muuseumi ümber avatud aladel ei saaks öörahu tõttu ilmselt paljusid üritusi enam läbi viia.

Varasema detailplaneeringu mõte oli see, et kui inimene tuleb muuseumisse, saaks ta pärast kultuurielamusi lähedal ööbida, külastada näiteks jäähalli või ujulat ehk leida tegevust mitmeks päevaks.

Arendaja soovil algatas Tartu vald hoopiski uue detailplaneeringu koostamise, et ärimaa sihtotstarvet muuta elamumaaks.

Tartu valla arhitekti Riivo Leiteni sõnul on tegemist asjade loomuliku käiguga, sest kinnistuomanikud leidsid, et selliseid äripindasid, nagu soovis ERM enda ümber näha, pole otstarbekas rajada.