"See süsteem on kasutuses enamikus Euroopa riikide hästiarenenud kaasaegsetes jurisdiktsioonides. Põhiseadust, -õigusi ja -vabadusi võivad rikkuda või põhjendamatult piirata ka alama astme kohtud või riigivõim põhiseaduspärast normi oma toimingu või tegevusega vääralt, põhiseaduse vastaselt kohaldades," märkis kunagine riigikohtu esimees ja endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste Postimehes arvamusloos.

"Selles küsimuses võinuks eeldada, et põhiõiguste kohtulikuks kaitseks parema võimaluse loomine rõõmustaks õiguskantslerit, kuid ei, vastupidi, ajas hoopis raevukalt vastu seisma," nentis ta.

Justiitsministeerium tahab praegu viia vastava võimaluse asjakohase regulatsioonina põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusesse, mis Maruste hinnangul on õigusriikluse ja õigusselguse seisukohast igati põhjendatud samm.

"Kui väljatöötamisel lisatakse eelnõusse lisaks veel seaduse sätte põhiseaduslikkuse vaidlustamisele ka toimingu põhiseadusepärasuse vaidlustamise võimalus ning see, et kaebaja peab olema isiklikult rikkumise ohver, siis saab seda ainult tervitada," märkis Maruste.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole Eestis vaja luua konstitutsioonikohut, sest riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium saab oma tööga suurepäraselt hakkama.

Madise sõnul tagab Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve igati toimiv tasakaaluvõrrand, mille osalisteks on riigikogu, president, õiguskantsler ja vajadusel lõppastmena riigikohus.

Madise sõnul pole konstitutsioonikohtu kujul dubleeriva süsteemi loomist valdkonnas, mis iseenesest toimib ka praegu hästi, mõistlik.

"Praegune riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegium täidab oma rolli piisava tõhususega, nagu võime veenduda ka praegu käimas oleva haldusterritoriaalse reformi õiguskindluse menetluses," ütles Madise.