Rahandusministeerium saatis hiljuti kooskõlastusringile pakendiaktsiisi seaduse uue versiooni väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse lisaks senisele taaskasutusest sõltuvale aktsiisile kehtestada taaskasutusest sõltumatut pakendi turule toomise aktsiisimäära.

Eesti tööandjate keskliit teatas rahandusministeeriumile, et ei nõustu uue fikseeritud komponendi („fiskaalne komponent“) juurutamisega pakendiettevõtetele, kuna see ei ole pakendiaktsiisi seaduse kavandatavate eesmärkide täitmiseks sobiv ega proportsionaalne.

Pakendiaktsiisi seaduse uuel versioonil on väljatöötamiskavatsuse alusel kolm eesmärki: turule toodud pakendite vähendamine, pakendiregistrisse deklareeritud andmete usaldusväärsuse suurendamine ning riigieelarve tulude suurendamine.

Tööandjad leiavad, et pakendiaktsiisi praeguse väikese laekumise üheks põhjuseks on ulatusliku taaskasutuse kõrval ka aladeklareerimine. Seda toetavad faktid, et rohkem kui 200 000 Eesti ettevõttest toob pakendit turule vaid 4000 ja pakendijäätmete kogus on 30% suurem, kui pakendiregistri andmetel on turule toodud.

"Aladeklareerimist saab vähendada vaid üleliigsest haldus- ja maksukoormusest hoidumise, kommunikatsiooni ning järelevalvega, mis ettevõtjate hinnangul on pea olematu," kirjutas liit.

Tööandjad on seisukohal, et fiskaalse komponendi kehtestamine muudab paljude tootjate ja kaubandusettevõtete tegevuse veel kulukamaks ning võib aladeklareerimist hoopis suurendada.

"Sellisel juhul ei oleks tagatud ükski muudatuste eesmärkidest, sest aladeklareerimisega ei kaasne ka maksukohustust prognoositud mahus. Seega on pakendijäätmete piiramise, adekvaatse ülevaate saamise ja pakendiaktsiisi tulude optimaalse laekumise seisukohalt oluline luua hoopis piisav informeeritus ja kontrollifoon," soovitasid tööandjad.

"Kui pakendiaktsiisi keskkonnakaitseline eesmärk vähendada pakendijäätmete mahtu ei ole enam aktuaalne, on täiesti arusaamatu, milleks vaid fiskaalsel eesmärgil nii ebaefektiivset ning väikese baasiga maksu edasi arendada ja veel keerulisemaks teha."