Kümne aasta lõikes on madalaim maksukoormus - 30 protsenti SKPst - olnud aastal 2005 ja kõrgeim aastal 2009 - 34,9 protsenti SKPst.

"Maksukoormus on maksutulude ja SKP jagatis. Kriisi ajal SKP langes palju, siis tuli jõnks üles, kuna maksutulud nii palju ei langenud," rääkis Tuvikene ERRile.

Ta lisas, et lähiaastate muudatused tulenevad põhiliselt uue valitsuse maksumeetmetest. Samas tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata sellele, millised meetmed suurendavad maksumäärasid.

"Näiteks küpsete ettevõtete maksumuudatus tegelikult vähendab maksumäära, aga me ootame, et ettevõtted hakkavad rohkem kasumit jaotama ja selle tõttu maksulaekumised suurenevad. See suurendab maksukoormust, aga seetõttu hoopis vähendab maksumäära," selgitas ta.

Tuvikene tõi välja, et inimesi puudutavad eelkõige tööjõumaksud, mis uue maksuvaba tulu reformiga hoopis vähenevad, samas tõusevad nii-öelda pahemaksud ehk aktsiisid - kaudsed maksud.

"Ettevõtete tulumaksumäär puudutab ettevõtteid. Aga see maksukoormus jääb võib-olla tavainimesele kaugeks. Teda rohkem puudutab see, kui palju ta saab palgana kätte. See just madalapalgalistel suureneb selle uue maksuvaba tulu reformiga," sõnas ta.

Samas rõhutas analüütik, et maksukoormus ei tõuse väga palju - Eesti jääb jätkuvalt Euroopa keskmisele või sellest veidi madalamale tasemele.

"Majanduskasvu soodustab see, kui tööjõumakse vähendada ja tõsta kaudseid makse. Eesti on esirinnas kaudsete maksude maksustamise poolest Euroopas, see on tahtlikult tõstetud, et soodustada majanduskasvu. Loodetavasti see hakkab millalgi ka mõjuma. Tööjõumakse on kindlasti plaanis ka edaspidi langetada, ma usun," sõnas Tuvikene.

Samuti ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonnas analüütikuna töötav Madis Aben tõi maksukoormuse kõikumisi selgitades välja, et kui maksutulu laekub nii palju nagu maksuamet ütleb ja see arv on teada ühe sendi täpsusega, siis SKP suurus on statistikaameti hinnang, mida mõõdetakse väga kaudselt. "See võib olla alahinnatud ja see võib olla ka üks põhjus, miks maksukoormus läheb üles - sest makse laekub palju," rääkis Aben.

Ta lisas teise põhjusena, et maksuamet on teinud viimastel aastatel väga head tööd, eriti käibemaksu kogumisega, aga SKP kasv on olnud viimasel ajal väga tagasihoidik. Maksukoormus on aga laekunud maksutulu ja SKP jagatis.

Rahandusminister Sven Sester rääkis esmaspäeval riigikogus arupärimistele vastates, et tänavu on maksukoormus 35 protsenti, tuleval aastal 35,8 protsenti ning aastaks 2020 langeb maksukoormus 35,2 protsendini SKPst.