Ettevõtlusministri eestvedamisel välja töötatud toetus on mõeldud turutõrke kõrvaldamiseks piirkondades, kus tööandjad tahaksid tegutseda, ent kus pole võtta kaasaegseid üüriruume, et võimaldada töötajatel ühest piirkonnast teise elama asuda.

Kohaliku omavalitsuse elamufondi arendamise toetusmeetme tööversioon sätestab, et selle eesmärgiks on tagada elamufondi jätkusuutlikuks uuendamiseks, energiatõhususe parandamiseks ja ülalpidamiskulude vähendamiseks vajalikud investeeringud, avaldada positiivset mõju piirkondade ettevõtluskeskkonnale ja majandusele, parandada avalikku ruumi ja elukeskkonda, tagada liikuvale tööjõule (st töökoha asukohast johtuvalt elukoha vahetajad) vajalike kaasaegsete eluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus erinevad turutõrked.

Ehkki Tallinnas ja Tartus on kraanad tihedalt teineteise kõrval reas töötamas, näeb toetusmeede praeguses sõnastuses ometi ette riiklikult toetatud üüriruumide ehitamist ka neisse.

Ettevõtlusminister Urve Palo möönab, et tõepoolest, kui üldse kusagile uusi elupindu rajatakse, siis Tallinnasse ja Tartusse, mõnevõrra ka Pärnusse. Palo tõdemusel Tallinnas ja Tartus küll otsest turutõrget pole ehk üürile kortereid pakutakse, ent seda eeskätt vanemates ja kehvemates hoonetes - uutesse majadesse kättesaadava hinnaga kortereid rendile võtta ei õnnestu.

"Uusi kortermaju rendiks ei ehitata. Me oleme pankadega ka rääkinud - nemad ei ole andnud kaasajal ühtegi laenu rendikorterelamu ehitamiseks, sest et see on nende jaoks suurema riskiga. Palju väiksema riskiga on anda laenu lühiajaliselt, ettevõtetele alla kümne aasta, ja siis nõuda, et need kõik ära müüakse," põhjendas Palo ERR.ee-le antud kommentaaris.

"Kuna pangad ei anna laenu mitmekümneks aastaks ja rendikorteriteks, siis tegelikult neid ei teki. Tallinnas on Tallinna linn ise ehitanud ja neil on veel 5000 inimest järjekorras just sellise soodsama hinnaga rendikorterile," selgitas Palo, rõhutades, et jutt ei käi mitte sotsiaalkorteritest, vaid justnimelt kaasaegsetest korteritest, kus oleks kesklinna hindadest mõnevõrra soodsam hind.

Ettevõtlusminister kinnitas, et diskussioon, kas Tallinn ja Tartu meetmesse sisse kirjutada, oli, ning see võimalus, et need linnad lõplikust versioonist välja jäävad, veel õhus on.

Tööversiooni järgi võib toetust küsida kuni 50 protsendi ulatuses abikõlblikest kuludest ja kuni miljon eurot taotleja kohta. Toetuse najal rajatud elamu üürihinna kehtestab kohalik omavalitsus ning see peab vastama turuhinnale. 

Urve Palo loodab esimese toetusvooru kuulutada välja veel sel kevadel, tänavusse riigieelarvesse on selle tarbeks eraldatud 2,5 miljonit eurot, järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks on kavandatud 20 miljonit aastas.

Igas piirkonnas oodatakse toetust pikisilmi

Mis mahus toetuse eelarvet taotlema hakatakse, on Palo hinnangul vara ennustada, ent kinnitab, et huvi on olnud igas piirkonnas kõrge, kus ta kohapeal käinud on, ning kolme aasta jooksul, mil ta selle teemaga tegelnud on, on huvi jätkuvalt kõrge püsinud.

"Huvi on suur. Näiteks kui ma käisin siin poolteist aastat tagasi ettevõtlusministrina Ida-Virumaal ja seal oli kohalike omavalitsusjuhtidega kohtumine, siis nad ütlesid, et ole hea, palun alusta meie piirkonnast. Samamoodi, kui ma olen käinud Lõuna-Eesti piirkonnas, siis nad on öelnud, palun alusta meie piirkonnast. Kui ma käin Lääne-Eestis, siis nad ütlevad, palun alusta meie piirkonnast. Selles mõttes ma ei vali piirkonda välja, et annan võimaluse kõigile," oli Palo optimistlik.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused. Meetmest toetatakse hoonete projekteerimist, ehitamist, ümberehitustöid energiatõhususe tõstmiseks.

Riigihanke lähteülesande ettevalmistus antakse KredExile, kelle kaudu toetust taotleda saab.

Sel nädalal arutas Palo meetme tingimusi riigihalduse ministri Mihhail Korbi, justiitsminister Urmas Reinsalu, rahandusminister Sven Sesteri ja kultuuriminister Indrek Saarega, kes kõik end huvitatud osapoolteks lugesid. Paari nädala jooksul toimub toetustingimuste lõplik paikaloksutamine, veel veebruaris peaks see jõudma lõplikul kujul valitsuse lauale.