Riigid leppisid kokku "kolmepoolse mehhanismi sisseseadmises, et jälgida ja tagada relvarahust täielik kinnipidamine, ennetada provokatsioone ning määrata kindlaks relvarahu kõik modaalsused", öeldi kohtumise lõppavalduses. Dokumendi luges ette Kasahstani välisminister Kairat Abdrahhmanov.

Süürias kehtib detsembri lõpus jõustunud relvarahu, mis on seni laias laastus pidanud. Lepe ei hõlma äärmusrühmitusi nagu ISIS ja Fatah al-Shami Rinne, mis varem kandis al-Nusra Rinde nime.

Avalduses öeldi, et Iraan, Türgi ja Venemaa kavatsevad relvarahu tugevdamiseks kasutada oma "mõjuvõimu", kuid dokumendis ei täpsustatud, mida see täpselt endast kujutab.

Damaskuse pealäbirääkija Bashar al-Jaafari ütles, et kõnealust mehhanismi hakatakse rakendama "samm-sammult". "Esimesena ja ennekõike tuleb peatada vägivald ning seejärel hakkab iga osapool aegamööda astuma konkreetseid samme," ütles Jaafari.

Mässuliste delegatsiooni varasemal sõnul on nad nõus relvarahu garantriigi rolli andmisega Venemaale, kuid mitte Iraanile, mis on koos Moskvaga üks Süüria režiimi peatoetajatest.

Kolmik kavatseb jätkata ka ühispüüdlustega võitluses IS-i ja Fateh al-Shami Rinde vastu, lisati dokumendis.

Lisaks väljendasid riigid toetust ka Süüria territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele ning Süüriale kui mitmerahvuselisele ja -usulisele riigile.

Riigid rõhutasid, et nende hinnangul puudub Süüria konfliktile sõjaline lahendus ning konflikti on võimalik lahendada vaid poliitiliselt.

Venemaa, Iraan, Türgi toetavad Süüria relvarühmituste osalemist Genfis

Süüria ülestõusnute ja režiimi rahukõneluste sponsorid Venemaa, Iraan ja Türgi avaldasid teisipäeval toetust opositsiooni relvarühmituste osalemisele ÜRO korraldatavatel läbirääkimistel Genfis.

"Venemaa, Iraan ja Türgi toetavad relvastatud opositsioonirühmituste valmisolekut osaleda järgmisel kõnelustevoorul 8. veebruaril Genfis," ütles Kasahstani välisminister Kairat Abdrahmanov Astana kõneluste lõppavalduses.

Astanas esmaspäeval alanud ja teisipäeval lõppenud kõnelused olid esimesed pärast Süüria konflikti puhkemist 2011. aastal, kui president Bashar al-Assadi režiimiga pidas läbirääkimisi ainult mässuliste relvarühmituste esindajatest koosnenud delegatsioon. Mässuliste poliitilise tiiva esindajad olid seekord nõunike rollis.

Genfi protsessil on mässuliste delegatsioonis seni juhtinud poliitilise opositsiooni esindajad.

Damaskus: Astanas saavutati tulemusi

Kasahstani pealinnas toimunud Süüria kohtumisel saavutati tulemust, ütles valitsusdelegatsiooni juht ja Süüria alaline esindaja ÜRO-s Bashar Jaafari.

"Sel Astana kohtumisel on kindel eesmärk - peatada verevalamine, lahendada olukord rahumeelsel viisil, töötada välja mehhanismid selgete tulemuste saavutamiseks," selgitas ta.

"Astana kohtumine ei ole laat ega turg ja seepärast me arutasime konkreetseid asju ja jõudsime selge tulemuseni," rõhutas Jaafari.

Jaafari sõnul suudeti kohtumisel "kindlaks perioodiks" kinnistada detsembri lõpus jõustunud Süüria relvarahu. Ta ei öelnud, mida ta täpselt silmas pidas.

Pealäbirääkija lisas, et Astanas toimunud kõnelused sillutavad tee edasisteks kõnelusteks Genfis, mis jätkuvad 8. veebruaril.

Süüria: Türgi üritab Astana kohtumist põhja lasta

Türgi püüab takistada Kasahstani pealinnas Astanas Süüria läbirääkimistel tulemuste saavutamist, ütles varem teisipäeval agentuurile SANA Süüria valitsusdelegatsioonile lähedane allikas.

"Astana konsultatsioonid jätkuvad, et ületada Türgi seatud tõkked ja saavutada soodne tulemus," ütles allikas.

"Kohtumistel ilmneb selgelt Türgi leppimatus, see pakub pidevalt vastuvõetamatuid vormeleid ja seab kohtumise konteksti väliseid tingimusi, ometi on selle aluseks relvarahu ja selle laiendamine kogu riigile," ütles agentuuriga vestelnu.

Allikas märkis, et Vene, Türgi ja Iraani vahel "käivad pidevad mitteametlikud konsultatsioonid".

"Vaatamata Türgi loodavatele takistustele on kolmel osapoolel tahe jõuda tulemuseni," ütles allikas.

Ta ütles, et lõppavalduses märgitakse valmidust osutada kaasabi relvarahu leppe saavutamisele ja selle elluviimise selge mehhanismi loomisele.

"Süüria delegatsioon on veendunud konsultatsioonide soodsa tulemuse võimalikkuses, kui selleks on valmis kõik sellel osalevad pooled," rõhutas allikas.

Türgi asepeaminister: Ankara ei anna Damaskusele Islamiriigilt hõivatud alasid

Ankara ei kavatse Islamiriigilt vallutatud Al-Bābi linna ja teisi Põhja-Süüria piirkondi Damaskuse kontrolli alla anda, ütles Türgi asepeaminister Numan Kurtulmuş.

"Türgi on algusest peale öelnud, et operatsioonile Eurfrati Kilp on seatud selge eesmärk: tagada riigi julgeolek. Püüame tagada Türgi piiri kaitse ja ennetada lõunast lähtuvaid ohte," ütles asepeaminister agentuuris Anadolu toimunud ümarlaual.

Operatsiooni Eufrati Kilp eesmärgiks Al-Bābi vabastamisel ISIS-e terroristide käest ei ole Põhja-Süüria andmine Bashar al-Assadi võimu alla, rõhutas Kurtulmuş.

Türgi alustas eelmise aasta suvel mõõduka Süüria opositsiooni toetusel operatsiooni Eufrati Kilp, et tõrjuda Islamiriik Türgi piirialaldelt. Praegu on Türgi vägi ametis Al-Bābi terroristidest puhastamisega.

USA juhitava rahvusvahelise koalitsiooni osalusest Al-Bābi vabastamisel rääkides, ütles Kurtulmuş: "Kahjuks ei osutanud rahvusvaheline koalitsioon operatsioonile kohast toetust. Oleks kohatu varjata tõsiasja, et Türgi ei saa koalitsioonilt toetust."

Türgi asepeaminister märkis, et Barack Obama administratsioonil ja rahvusvahelisel koalitsioonil ei ole algusest peale olnud mingit kava Süüria olukorra lahendamiseks.

"Loodetavasti toetab (USA uue presidendi) Donald Trumpi administratsioon Süüria ja Iraagi rahva huvidele vastavaid protsesse," ütles asepeaminister.

Venemaa esitas mässulistele Süüria põhiseaduse kava

Vene delegatsioon andis Astanas toimunud Süüria kohtumisel relvastatud opositsiooni esindajatele üle Moskva koostatud Süüria põhiseaduse kava, ütles Vene presidendi eriesindaja Süürias Aleksandr Lavrentjev teisipäeval.

"Andsime Süüria relvastatud opositsiooni esindajatele üle selle riigi uue põhiseaduse kava, mille valmistasid ette Vene asjatundjad," ütles ta ajakirjanikele Astanas.

Allikas mässuliste delegatsioonist ütles AFP-le, et nad keeldusid Moskvaga kava arutamast. "Venelased panid dokumendi lauale ja me isegi ei võtnud seda kätte," ütles allikas. "Ütlesime neile, et me keeldume seda arutamast."

Sammu eesmärk on "kiirendada uue põhiseaduse vastuvõtmise protsessi ja anda sellele täiendav tõuge". "Loodame, et Süüria relvastatud opositsioon on selles suunas edaspidi tarmukam," rõhutas Lavrentjev.

Vene presidendi eriesindaja märkis, et Moskvas jäädakse ootama opositsiooni seisukohta selle eelnõu osas.

"Põhiseaduse eelnõu on praegu relvastatud opositsiooni käes ja ootame nende seisukohta, mis on meie jaoks edasise abi osutamise seisukohalt väga tähtis ja huvitav," ütles ta.

Kaks päeva kestnud kõnelustel läbimurdeni ei jõutud. Uue põhiseaduse koostamises nähakse kõneluste üht olulisemat punkti. Venemaa ja USA survestasid 2016. aasta augustis toimunud kõnelustel nii mässulisi kui ka režiimi koostama uut põhiseadust, kuid edutult.

Süüria režiim rakendas 2012. aastal põhiseaduse, milles laiendati presidendi võimutäiust. Selle alusel saab riigipea ametisse määrata nii peaministri kui ka ülejäänud valitsuse ning teatud juhtudel panna seaduseelnõule veto.