Eksperdid: Süürias tegutsevad Vene väed ei saa veel hinge tõmmata
ETV poliitikasaates "Välisilm" leidsid eksperdid, et hoolimata Aleppo vallutamisest ei saa Süürias tegutsevad Vene väed veel hinge tõmmata, sest ilma Moskva abita ei saaks president Bashar al-Assadi valitsusväed edaspidise võitlusega hakkama. Stuudios analüüsis teemat saatekülaliseks olnud poliitik Eerik-Niiles Kross.
Aleppo oli ainuke ülestõusnute käes olnud suur linn Süürias. Aleppoga kaotavad ülestõusnud aga ka suure osa oma poliitilisest kaalust. Assadi-Vene pool saab nüüd tingimusi dikteerida.
"Kui on seni peetud läbirääkimisi ka Genfis teatud formaatides nende opositsiooniliste jõududega, siis saab see olema nüüd - ma arvan loogiliselt - hoopis karmimates toonides," nentis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.
Kas aga saab ka hinge tõmmata ja ringi vaadata? Kui Aleppo on käes, kuivõrd vabanevad Venemaa käed muude tegevuste jaoks? Asjatundjad ütlevad, pigem siiski mitte. Kindlasti ei saa Venemaa Süürias praegu oma vägesid vähendada. Selge põhjus on Palmyra vallutamine islamiäärmuslaste poolt.
"See, et Palmyra ära võeti ISIS-e poolt, see oli väga suur üllatus nii Süüria vägedele kui ka venelastele," märkis erukindral Ants Laaneots.
Isegi kui islamistid poleks seda tähtsat linna tagasi vallutanud, ei saaks venelased hinge tõmmata - Süüria valitsusväed ei saa ilma Vene abita hakkama.
"Venelased on ülimalt mures tegelikult Süüria vägede väga madala võitlusvõimega. Isegi eksperdid prognoosisid seda, et neil jätkuks peale Aleppo äravõtmist võib-olla veel ühe mingisuguse linna äravõtmiseks, aga mitte kogu territooriumi vabastamiseks," selgitas Laaneots.
Kokku on Süürias üle 6000 Vene sõjaväelase. Laaneots sõnas, et lisaks õhuväele sõdivad Süürias ka Vene maaväed. Ta viitab Vene tankibrigaadi ülema polkovnik Ruslan Galitski hiljutisele hukkumisele Aleppos. See brigaad oli Ida-Ukrainas, sügisel aga pidas ühisõppusi Mongoolias.
"Mängiti läbi täpselt seda stsenaariumi, mis nüüd juhtus hiljem Aleppos. See tähendab, et see polkovnik Galitski ei olnud mitte üksinda - nõunikuna. Ta juhtis oma brigaadist koostatud mingit taktikalist gruppi," rõhutas erukindral.
Konflikt hakkab meenutama Nõukogude operatsiooni Afganistanis, kuhu alguses viidi piiratud väekontingent, kuid aja jooksul takerduti sõtta aina rohkem, vägesid aga viidi juurde.
"Süüria ongi üks paras uus Afganistan iseenesest, ainult et Venemaa sõjaline kohalolek Süürias on märkimisväärselt väiksem ja erinevam kui oli omal ajal Afganistanis nõukogude ajal," lausus Stoicescu.
"Sõja loogika on alati ühesugune - sõtta on lihtne sekkuda, kuid keeruline väljuda," lisas Balti Venemaa Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin.
Hetkel jätkub jõuvarusid tegutsemiseks veel ka Ida-Ukrainas ja ulatuslike õppuste korraldamiseks. Eriti suurejoonelised peaksid olema Vene-Valgevene ühisõppused Zapad järgmisel sügisel.
"Need on strateegilised õppused, milles harjutatakse Venemaa vastasseisu NATO-ga Ida-Euroopas. Kaarti vaadates näeme, et platsdarmid asuvad Poolas ja Baltimaades," sõnas Juškin.
Valgevenesse veab Venemaa üle 4000 vagunitäie varustust, märkis Juškin. See on 80 korda rohkem, kui õppuste jaoks tänavu saadeti. Räägitud on ka Vene õhutõrjebaasi loomisest Valgevenes. "Venemaa näitab 2017. aasta septembris valmisolekut suureks sõjaks Euroopas," lausus Juškin.
Juškin ütles samas, et enne sügist võib paljugi muutuda - selgub, milliseks kujunevad Venemaa suhted USA uue valitsusega. Ja Valgevene president Aleksandr Lukašenko ei anna otsustamisõigust oma riigis naabrile. "Lukašenkole see ei meeldi - ta ei taha, et Valgevene tõmmatakse tülli Euroopaga, eriti sõjalisse konflikti. Ta on juba neli aastat keeldunud lubamast paigutada Vene õhutõrjebaasi Valgevenesse."
Valgevene eksperdid on sellegipoolest mures, nentis Juškin. "Sellise hulga vägede kohalolekut Valgevenes võib tõlgendada okupatsioonina, Lukašenko sundimist Venemaaga koos Euroopale sõjalist survet avaldama."
Asjatundjad ütlevad kokkuvõtteks, et vara on ennustada tuleva-aastaseid arenguid, liiga palju on ees seismas poliitilise kaaluga sündmusi ja liiga palju on Venemaal raudu tules. Süürias podiseb katel edasi, Ukrainas vindub samuti. Forbes'i poolt tänavu mõjukaimaks isikuks nimetatud Vladimir Putin tegutseb edasi.
"See saab olema pigem Ukraina, mis võetakse ette. Ja sealt loodetakse ilmselt sellele, et nad - president Putin ja president Trump - leiavad ühiskeelt Ukraina osas," arvas Stoicescu.
"Nad saavad aru, et ta blufib. Ma arvan, et saavad. Tal pole selliseid jõude, et osaleda kolmes konfliktis. Aga ta mängib edasi ja suurendab panuseid," lisas Juškin.
Toimetaja: Laur Viirand








