Tallinn ootab valitsuselt Mustpeade maja vaidluses tupikseisu lõpetamist

Kuigi kohtus sai Tallinna linn Mustpeade maja omandivaidluses lõpliku võidu juba 2013. aastal, ei ole valitsus selles küsimuses senini otsust teinud. Rahandusministeerium loodab, et linnavalitsus jõuab mustpeade vennaskonnaga maja osalises tagastamises kokkuleppele, linn ei näe aga selleks mingit võimalust.
2013. aasta suvel otsustas Tallinna ringkonnakohus jätta muutmata varasema halduskohtu otsuse, millega tühistati valitsuse korraldus anda Mustpeade maja mustpeade vennaskonnale. Sama aasta novembris ei võtnud riigikohus valitsuse kaebust arutlusele ja nii sai linn omandivaidluses lõpliku võidu. Valitsus peab kohtuotsuse kohaselt linnavolikogu ettepaneku maja tagastamata jätta uuesti läbi vaatama, maja saatus on aga siiani ebaselge.
Kristina Haavala rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles ERRi portaalile, et kohtu arvates ei põhjendanud valitsus oma otsust piisavalt ning peab põhjalikumalt analüüsima, kuidas mõjutaks Mustpeade maja osaline tagastamine hoone kasutamist avaliku kultuuriobjektina, võrreldes selle kasutamisega Tallinna linna ainuomandis.
"Tuginedes kohtu seisukohale, tegi rahandusministeerium Tallinna linnavalitsusele ja mustpeade vennakonnale ettepaneku rääkida läbi koostöö võimaluste ja tingimuste üle, lähtudes hüpoteetilisest eeldusest, et hoone tagastatakse säilivusele vastavas mõttelises osas vennaskonnale. Koostööläbirääkimiste tulemuste põhjal oleks võimalik hinnata tagastamise oodatavat mõju," sõnas Haavala.
Ta lisas, et valitsuse arvates oleks hoone tagastamisel nii Tallinna linnale kui kogu riigile positiivne tähendus, sest 600-aastase ajalooga kodanikuühenduse naasmine oma endisesse asukohta rikastaks tunduvalt Tallinna kultuuripilti. Seda eeldusel, et avalik kultuuritegevus hoones jätkub.
Linnavalitsus ei pea maja tükkhaaval jagamist mõeldavaks
Paraku ei ole Tallinna linnavalitsuse läbirääkimised mustpeade vennaskonnaga tulemuseni jõudnud. Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütles, et need, kes on Mustpeade maja külastanud, peaksid mõistma, et seda ei ole võimalik tükkhaaval jagada. Tema sõnul olid kunagi ammu ministeeriumide ümarlaual samal arvamusel ka eri ministeeriumide esindajad. Seetõttu ei ole läbirääkimised tõepoolest kuskile viinud.
"Tegemist on hoonega, kus on Tallinna Filharmoonia kodu, kus on väga palju kultuurisündmusi, kus on nõukogude perioodi ajal olnud paljud ringid, igal juhul kultuuritegelased on seda oma teiseks koduks pidanud," rääkis Võrk ja lisas, et just sellel alusel on tagastamata jäetud palju tagasihoidlikumaidki objekte, näiteks Nõmme kultuurikeskus.
"Nüüd siis leitakse teistmoodi. See ei ole põhjendatud, selle maja kasutusel on ju sisu, oleme sinna ka investeerinud selle teadmisega," ütles abilinnapea.
Võrk tunnistas, et asi on tupikseisus, ning valitsus peaks tema arvates julgema võtta vastu otsuse, nii nagu nad varem mittetagastamise otsuse tegid, misjärel selle vaidlustanud linn kohtus võidu saavutas.
"Nii et kindlasti me jätkame seda teed, aga loodame, et nüüd ehk vaadatakse teise pilguga," lausus ta.
Otsuse viibimine ei lase Tallinnal omandireformi tähtaegadest kinni pidada
Küsimusele, kas linnavalitsus loodab, et uus valitsus võiks mingeid muutusi tuua, vastas Võrk, et lootus on neil alati ning oli juba eelmise valitsuse puhul, sest mittetagastamise otsus tundus pigem jäärapäisuse kui põhjendatud otsusena.
"Ei saanudki aru, miks eelistatakse eraisikuid avalikule sektorile, sest kui me teeme ettepaneku mittetagastamiseks, peab see olema väga argumenteeritud ja põhjendatud," sõnas ta.
"Päris kindlasti ei ole võimalik nende hoonetega, mis sellisel alusel jäetakse tagastamata, hakata kaaluma, kas saaks mingisugustki äri teha, kuhugi müüa või kellelegi võõrandada, vaid seda tohib kasutada üksnes seal otsuses nimetatud tingimustel - hoonena, kus kindlasti ka Tallinna Filharmoonia tegutseb edasi. Seda ei ole isegi võimalik mõelda ja seda enam tundub selline mitteotsustamine kummaline," lisas Võrk.
Tema sõnul tuleks linnal Mustpeade maja osas otsus omandireformi seadusega ette nähtud tähtaegadest tingitult vastu võtta tänavuse aasta lõpuks, aga seda on juriidiliselt teha keeruline, kui mitte võimatu. "Tegelikult kõik seisab vabariigi valitsuse otsuse taga, et edasi minna," tõdes abilinnapea.
Kristina Haavala rahandusministeeriumist märkis, et mustpeade vennaskonna esindajad on lubanud valmistada uusi ettepanekuid kõnelusteks linnavalitsusega ning ministeerium loodab, et lähiajal on võimalik probleemi lahendamisega edasi minna.









