Eelmisel nädalal tühistas kassatsioonikohus Mursile mullu suvel määratud surmanuhtluse ning ka selles süüasjas tuleb kordusprotsess. Sarnased otsused tehti ka juhtumiga seotud teiste kõrgete Moslemivennaskonna liikmete puhul, vahendasid Reuters ja BBC.

Mursi mõisteti surma tema väidetava osaluse eest massilises vanglapõgenemises Egiptuse 2011. aasta ülestõusu ajal. Mursi põgenes 2011. aasta jaanuaris Wadi Natrouni vanglast ning teda süüdistati selles, et massilise vanglapõgenemise korraldamiseks tegi ta koostööd välismaiste islamistlike rühmitustega.

Eluaegne vanglakaristus mõisteti Mursile eelmise aasta suvel seoses süüdistusega, et ta luuras Gaza sektorit kontrolliva rühmituse Hamas heaks.

Seega hetkel ei ähvarda Mursit enam hukkamine, kuid ta jääb endiselt vanglasse seoses kahe teise pikaaegse vanglakaristusega. 20 aastaks mõisteti ta vangi seoses meeleavaldajate tapmisega 2012. aastal ja 40 aastaks Katari heaks spioneerimise eest.

2011. aasta massirahutuste tagajärjel kukutati võimult 30 aastat valitsenud Hosni Mubarak ning järgmisel aastal valiti Moslemivennaskonna taustaga Mursi presidendiks.

2013. aastal aga kukutati ta pärast tema vastaseid massimeeleavaldusi armee poolt võimult ning ta viibib vanglas, kus kannab juba varem mõistetud 20-aastast karistust meeleavaldajate piinamise eest.

Mursi võimult kõrvaldanud armeejuht Abdul Fattah al-Sisi aga on praegu ise Egiptuse presidendiks ning tema juhtimisel on Moslemivennaskonna liikmeid ja nende toetajaid jõuliselt maha surutud.

Valitsuse hinnangul on Egiptuse vanima islamistliku liikumise näol tegu terroriorganisatsiooniga, Moslemivennaskond aga väidab, et nad on pühendunud rahumeelsele aktivismile.