Pensionifondides asuvad miljardid eurod oleks hea kapitaliallikas, millega suunata Eesti üldist majandusarengut, kuid Eesti pensionifondid seda rolli praktiliselt ei täida, seisab kaubanduskoja kirjas rahandusministeeriumile.

Eesti siseriiklik õigus pensionifondide jaoks välisinvesteeringute tegemisel piiranguid ei sea, ehkki vajadust suurendada kohalikke investeeringuid rõhutati ka mullu juulis vastu võetud investeerimisfondide seaduse eelnõu seletuskirjas.

Seadusega viidi sisse küll mitmeid meetmeid, mille abil loodetakse investeerimist muuta tõhusamaks ja lihtsamaks, kuid kaubanduskoja hinnangul ei saavuta tehtud muudatused oma peamist eesmärki, suurendada kohalikke investeeringuid, ilma täiendavate meetmeteta.

Seevastu Euroopa Liidu direktiiv annab liikmesriikidele võimaluse piirata pensionifondide välisinvesteeringuid, nähes ette, et EL liikmesriigid võivad siseriiklikult seada piirangu, millega takistatakse vastavatel asutustel investeerida sellistesse varadesse enam kui 30%.

Mitmed EL-i riigid piiravad

2015. aastal avaldatud uurimus tõi välja, et Euroopas on pensionifondidel madalaim välisinvesteeringute tase Poolas (1%), järgnevad Saksamaa (12%), Tšehhi (12%), Rootsi (17%) ja Hispaania (17%).

Saksamaa on kehtestanud seadusega reegli, mille kohaselt peavad nende pensionifondide poolt tehtud välisinvesteeringud olema mõistlikul tasemel ning seda hinnatakse jooksvalt. Näiteks Poolas kehtib pensionifondide välisinvesteeringute maksimaalse mahu piirang 30%.

Seega on EL õiguse kohaselt piirangud pensionifondidest tehtavatele välisinvesteeringutele teatud tingimustel lubatud ning liikmesriigid on seda erineval moel ka rakendanud.

Kaubanduskoda on seisukohal, et ka Eestis tuleks kaaluda kohustuslike pensionifondide varadest tehtavatele välisinvesteeringutele teatud piirangute seadmist või tuleks leida muid lahendusi kodumaiste investeeringute osakaalu tõstmiseks.

2014. aasta kohta välja toodud statistika kohaselt on pensionifondide varadest Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse investeeritud 3,1%. Ülejäänud osa Eesti investeeringutest moodustavad erinevad Eestis registreeritud fondid, millest suurema osa moodustavad kinnisvarafondid.

Seega on kokku investeeritud Eestisse umbes 5,4% II samba pensionifondide varadest (hoiuseid arvesse võtmata).

Eesti majandusse investeeritu võiks tõusta 45%-ni

Kaubanduskoda pakub, et siseriiklike investeeringute taset võiks meetmete abil tõsta sujuvalt, pidades silmas eesmärki, et pensionifondide investeeringute osakaal Eesti majandusse oleks tänase 5,4% asemel 2017. aasta lõpuks vähemalt 15%, 2018. aastaks vähemalt 25%, 2019. aastaks vähemalt 35% ning 2020 aastaks vähemalt 45%.

"Loodame, et peate võimalikuks meie tähelepanekuid arvesse võtta ning kaalute vastavate muudatuste rakendamist esimesel võimalusel, eesmärgiga töötada alternatiivsed lahendused välja lähikuudel," kirjutas kaubanduskoja juht Toomas Luman rahandusministrile.