Et Harku kinnipidamiskeskuses ei tohi välismaalast üle 18 kuu kinni pidada, saab neist, keda riik pole suutnud määratud ajaks välja saata, kodutu. Töötada ilma elamisloata ei tohi, ning inimesele, kes kodumaale minna ei soovi, jääb võimalus magada kodutute öömajas või lahkuda üle piiri mujale Euroopasse, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kui Harku kinnipidamiskeskuses viibival illegaalil saab istutud poolteist aastat, ja riik pole suutnud teda kodukohta tagasi saata, helistatakse politsei- ja piirivalveametist Tallinna linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Päev hiljem viiakse endine kinnipeetav politseiautoga Tallinnasse, ning alates sellest hetkest on tema majutamine ja toitmine Tallinna linna mureks. Tallinna linnavalitsuse sotsiaalhoolekande- ja tervise osakonna peaspetsialisti Andrus Toompuu sõnul saavad nemad sellisele inimesele pakkuda majutust kodutute öömajas.

"Nad saavad seal ennast pesta ja voodis linade vahel magada. Samuti jagatakse seal Euroopa Liidu toiduabi ja nad saavad minna supikööki sööma. Seejuures ei ole kodutute varjupaik mõeldud alaliseks majutamiseks, vaid see on ikkagi ajutine lahendus," nentis Toompuu.

Kodutu siin või mujal

Kui kodututele pakutakse üldiselt lisaks veel abiraha ja erinevaid sotsiaalprogramme, siis ametlikult ebaseaduslikult Eestis viibivatele inimestele sellised hüved ei laiene. Samuti ei saa nad ametlikult töötada.

Sestap jääb neile võimalus olla kas kodutu Tallinnas, või lahkuda üle piiri mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak sõnul proovivad nemad ebaseaduslike sisserändajate seas propageerida võimalust vabatahtlikult koju pöörduda. Sellisel juhul makstaks kinni nende lennupiletid ja antakse ka toetust, et kodumaal jalad alla saada.

Kui aga inimene siiski koju minna ei soovi, ning inimese kodumaa teda sunniviisilised saatmisel vastu võtma ei nõustu, on ta juriidiliselt määratud eluaegseks kodutuks. Ele Russak seda siiski päris nii ei näe. "Eluks ajaks nad kindlasti kodutuks ei jää, sest seda on ka Euroopa Komisjon selgelt väljendanud, et kui isik jääb väga pikaks ajaks ebaseaduslikult riigis viibivaks isikuks, siis on riigil kohustus tema riigis viibimine legaliseerida," selgitas Russak.

Tema sõnul võib illegaal saada elamisloa, kui ta on riigis viibinud üle viie aasta, kuid Eesti sellistel alustel illegaalidele veel elamisluba andnud pole.

Seni on suurem osa Harkust välja saanud 14 inimesest riigist teadmata suunas ise lahkunud. Küll aga võeti hiljuti vastu seadusemuudatus, mis võimaldab anda inimesele elamisloa humaansetel kaalutlustel. Seda, kui palju sätet rakendama hakatakse, Russak öelda ei osanud.

Klandorf: inimesi ei saa üksi jätta

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul aga ei tohiks lubada olukorda, kus inimene on viieks aastaks jäetud ilma võimaluseta mingilgi moel jalgu alla saada. "Praegu lähenevad suvi ja kevad, aga kui tuleb talv ja need inimesed peavad tänaval olema ning me hakkame nende külmunud surnukehi lumehangedest välja kaevama, siis kuidas me sellesse suhtume," märkis Klandorf.

Klandorfi hinnangul võivad taolised ilma võimalusteta jäetud inimesed otsida teenistust hoopis kuritegevusest.

Kokkuvõtlikult on riik keerulises olukorras. Ele Russak näeb lahendust Euroopa Liidu üleste reeglite täiustamises, et seni aeganõudev olnud väljasaatmine pisut paremini sujuks. "Üheks võimaluseks on võtta kasutusele ühtne reisidokument välja saatmiseks, mis tähendab, et liikmesriigid ei pea ootama kolmanda riigi poolt väljasaatmistunnistust," rääkis Russak. Tema sõnul on teine suurem plaanitav muudatus on luua Euroopa Liidu tagasisaatmisamet, mis viiks tagasisaatmisi läbi EL-i nimel.

Lahendusi on aga tarvis, sest kui praegu saab Harkust Tallinna hoole alla jõudnud ja veel seal viibivad inimesed kokku lugeda ühe käe sõrmedel, siis näeb ka Ele Russak, et probleem võib lähitulevikus süveneda. "See tõenäosus on suur, et neid isikuid hakkab üha rohkem tekkima, kelle kinnipidamine ei ole proportsionaalne ja kelle väljasaatmist ei ole jõutud täide viia," nentis siseministeeriumi ekspert.